Valgamaa Puuetega Inimeste Koda

Vähem bürokraatiat

• Puude raskusastmega lastel ja vanaduspensioniealistel ei ole enam vaja pere- või eriarsti tõendit. Vajalikud andmed on juba puude tuvastamise otsusel olemas.
• Puude raskusastmega tööealistel ei olnud pere- või eriarsti tõendi nõuet juba varem.
• Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral on pere- või eriarsti tõendi esitamine endiselt vajalik.

Lihtsam menetlus

• Puude raskusastmega inimestel ei ole enam vaja esitada puude tuvastamise otsust, sest omavalitsused saavad need andmed kätte sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrist (STAR).

Kes saab parkimiskaarti taotleda?

Parkimiskaarti saab jätkuvalt taotleda kohalikust omavalitsusest. Selleks on õigus inimesel, kellel esineb:

• Keskmisele, raskele või sügavale puudele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
• Ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle (sel juhul peab kasutama liikumist abistavat vahendit, nt karke, käimisraami või ratastooli).

Uudis Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://sm.ee/uudised/liikumispuudega-voi-pimedat-inimest-abistava-isiku-parkimiskaardi-taotlemine-muutub.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega pensionide indekseerimise tulemusel tõuseb 1. aprillist keskmine vanaduspension 5,7 protsenti ehk 43 euro võrra tänaselt 774-lt eurolt 817 euroni ning rahvapension 393 euroni kuus. 

Riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusena, sest indeksi kehtestamine puudutab mitme ministeeriumi valitsemisala.  

“Pensionide igakevadine indekseerimine aitab kaasa, et meie eakad saaksid elada väärikalt ning nende sissetulekud püsiksid kooskõlas elukalliduse ja palgakasvuga. 2023. aasta seisuga olid 65-aastastest ja vanematest 39,4% suhtelises vaesuses ning suur osa vanemaealistest on oma sissetulekuga endiselt suhtelise vaesuse piiril. See näitab, kui oluline on pensionide pidev ja süsteemne tõstmine, et vältida eakate langemist süvenevasse vaesusesse,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.   

Rahvapensioni suurus on pärast indekseerimist 393,26 eurot. Pensioni baasosa suuruseks saab 377,2465 eurot ja aastahindeks 10,000 eurot. 2025. aastal on pensionide indekseerimise eeldatav maksumus 124 557 000 eurot ja indekseeritakse ligikaudu 325 000 pensionäri pension. 

Vanaduspensionäridele kehtiv maksuvaba tulu on 2025. aastal fikseeritud 776 eurole kuus, sõltumata nende sissetuleku suurusest. Alates jaanuarist peetakse senise 20% asemel tulumaksu kinni 22%. Tulumaksu peetakse kinni pensionitelt, kahjuhüvitistelt, lapsepuhkuse tasudelt ja vanemahüvitistelt. 

Iga kalendriaasta 1. aprillil indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Kehtestatavat pensioniindeksit kasutatakse ka Eesti Töötukassa töövõimetoetuse päevamäära indekseerimiseks, samuti indekseeritakse kahjuhüvitist tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral. 

Töövõimetoetuse päevamäär on 1. aprillist 2025. aastal 21,74 eurot ja osalise töövõime korral on toetuse suuruseks 57% kehtivast päevamäärast, keskmiselt 371,75 eurot kuus, ning puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast ehk keskmiselt 652,20 eurot kuus. 

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile.  

Miks ülekaalust on raske vabaneda? Veebiseminaril räägime teguritest, mis säilitavad ja takistavad kehakaalu alandamist, ning milliseid lahendusi ja aitamise viise leidub, et jõuda oma tervisliku kaalulangetuse teekonnani.

Veebiseminar toimub 25. märtsil kell 16.00–17.00 Zoomis.
Seminari viib läbi TÜ kliinilise psühholoogia professor, Kognitiivse ja Käitumisteraapia Keskuse kliiniline psühholoog- psühhoterapeut Kirsti Akkermann

Enne loengut saadetakse registreerunud kasutajatele infomeil lingiga, mille kaudu pääsete vaatama. Veebiseminar on järelvaadatav 30 päeva.

Tähelepanu! Tegemist ei ole terviseteenuse osutamise, vaid informatiivse loenguga. Palume silmas pidada, et sarnased sümptomid võivad eri inimeste puhul viidata eri haigustele. Tõsiste terviseprobleemide korral palume nõu pidada oma raviarstiga.VEEBISEMINAR ON KÕIGILE TASUTA!

REGISTREERU SIIN!

Uuel aastal jõustuvad olulised muudatused puudega inimeste toetustes, mille eesmärk on parandada raske ja sügava puudega laste ning tööealiste inimeste toimetulekut. Toetuste tõus ja ühekordne lisatoetus võeti vastu koos mootorsõidukimaksu seadusega, et aidata vähendada mootorsõidukimaksu mõju kõige haavatavamale sihtgrupile

„Puudega inimeste igapäevaelu on täis väljakutseid ning ühiskondlikud muudatused ei tohi nende toimetulekut raskendada. Raske ja sügava puudega laste ning tööealiste inimeste elukvaliteet sõltub paljuski meie sotsiaalsüsteemist. Ühekordne lisatoetus ja toetusmäärade tõus aitavad leevendada mootorsõidukimaksu mõju ning pakuvad lisaks ka kindlust, et need pered ei jää oma raskustes üksi,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Ühekordne lisatoetus 2025. aasta alguses

Sotsiaalkindlustusamet maksab 2025. aasta esimeses kvartalis ühekordset toetust järgmistes suurustes:

• Raske puudega lastele või harvikhaiguse toetust saavatele lastele: 95 eurot
• Sügava puudega lastele: 142 eurot
• Raske puudega tööealistele: 60 eurot
• Sügava puudega tööealistele: 250 euro

Toetuse saamiseks ei ole vaja eraldi taotlust esitada. Sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse automaatselt kõigile, kellel on 2025. aasta 1. jaanuari seisuga tuvastatud vastav puude raskusaste või kellele makstakse harvikhaigusega lapse toetust.

Toetuste tõus alates 1. juunist 2025

• Raske puudega lastele või harvikhaiguse toetust saavatele lastele tõuseb toetus 161,09 eurolt 180 euroni.
• Sügava puudega laste toetus tõuseb 241,64 eurolt 270 euroni.
• Raske puudega tööealiste toetus tõuseb 34,78–49,09 eurolt 50 euroni.
• Sügava puudega tööealiste toetus tõuseb 43,47–53,70 eurolt 100 euroni.

Tööealiste toetuste tõus sõltub inimese tuvastatud puude liigist, mistõttu on tõusumäärad erinevad – mõnele lisandub väiksem summa, mõnele suurem.

Keskmise puudega laste ja tööealiste ning kõikide vanaduspensioniealiste toetused ümardatakse ülespoole täissummadeni, et muuta toetuste arvutamine ja mõistmine inimestele lihtsamaks. Tegemist ei ole toetuste tõusu, vaid tehnilise muudatusega, mis lihtsustab toetuste arvestust ja väljamakseid.

Muudatused on osa puudega inimeste toetuseks mõeldud meetmetest, mis sündisid pikaajalise koostöö tulemusel. Toetuste tõusuga panustatakse puudega inimeste heaolusse igal aastal 5,3 miljonit eurot.

Alanud aasta toob sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda mitmeid olulisi uuendusi, mille ühine nimetaja on luua tervet ja hoolivat, tugevat Eestit.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul soovib iga inimene ise hakkama saada ja hoida oma lähedasi, ent kui see keeruliseks osutub, tuleb turvavõrguga appi riik. “Riik on selleks, et toetada peresid ja vägivallaohvreid, olla olemas nende jaoks, kellel on haiguse, töötuse või vanaduse tõttu keerulisem. Tuge tuleb anda inimese vajadustest lähtuvalt ning seal, kus seda enim vaja.” 

Uuele aastale vastu minnes rõhutab Riisalo, et ühiskonnana on igaühel meist tähtis avatud südame ja silmadega olemas olla. “Märgakem ja hooligem, ulatagem abivajajale käsi. Vähim, mida teha saame, on ise kuulata või juhatada abivajajani sotsiaaltöötaja või politseini. Oluline on osata näha ja mitte sulgeda silmi,” sõnas Riisalo. 

Terviseminister Riina Sikkut tõdes, et tervisevaldkonna uue aasta muudatuste puhul on ennekõike rõhk sellel, et laiendada abi ja tuge neile, kes seda kõige rohkem vajavad. “Näiteks hakkas 1. jaanuarist kehtima täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis neile, kellel on ravivajadusest tulenevalt kõrgemad kulud – see puudutab enim krooniliste haigustega inimesi,” sõnas Sikkut.  

“Ka õendusabi omaosaluse vähendamine keskmiselt 240 euro võrra inimese jaoks kaitseb haavatavamas olukorras olevaid inimesi. See muudatus mõjutab eelkõige vanemaealisi, kelle jaoks on õendusabi omaosalus seni olnud tervishoius üks suurimaid kulusid,” sõnas Riina Sikkut. 

Tähtsamad muudatused tähestiku järjekorras:  

• Abivahendid. 2025. aasta 1. septembrist saab riigipoolse soodustusega abivahendeid soetada ilma eelneva puude raskusastme või vähenenud töövõime hindamiseta. Lapsed saavad abivahendeid 90% soodustusega ja tööealised vastavalt abivahendite määruse loetelule. 2025. aasta algusest tõstetakse ka osa abivahendite riigiosalust, sh näiteks liikumisabivahendid, osaliselt inkontinentsustooted (sidemed, mähkmed) ja jalatsid. 
• Lastega töötavate spetsialistide hoolsuskohustus. 1. jaanuarist 2025 jõustuvad lastekaitseseaduse muudatused, millega Eesti jõuab nende riikide hulka, kus lastega töötavatel spetsialistidel (nt õpetajad, tervishoiutöötajad, treenerid, huviringijuhendajad) on oma ametiülesannetest tulenevalt kõrgendatud hoolsuskohustus abivajavat last märgata ja lastekaitset temast teavitada. Abivajavast lapsest teavitamise kohustus on tegelikult igal inimesel, kes hädas olevat last märkab. Abivajavast lapsest on kõige lihtsam teavitada üleriiklikul lasteabitelefonil 116111. Et hiljem ei peaks nentima, et kõik teadsid, kuid ei teinud midagi, tasub alati nõu pidada spetsialistidega. 
• Pensionitõus. 2025. aastal prognoositakse pensionide kasvuks ligikaudu 5,3%. Pensionite tasakaalus hoidmiseks palkade ja hindade muutusega arvutatakse pensionid igal kevadel indekseerimise abil ümber. 1. aprilli pensionide indekseerimine peaks tõstma prognooside kohaselt keskmise vanaduspensioni 813 euroni ja rahvapensioni 391 euroni. Pensioniteadlikkuse suurendamiseks ning pensionivalikute motiveerimiseks  korraldab sotsiaalministeerium 12. märtsil 2025 Pensionipäeva konverentsi. 
• Pensionide (ja puudetoetuste) maksmine. Kui 5. kuupäev langeb nädalavahetusele, kantakse 2025. aastal pensionid ja puudega inimese sotsiaaltoetus üle esmaspäeval või teisipäeval, mitte enam eelneval reedel. Sotsiaalkindlustusamet soovitab sellega seoses kõik püsikorraldused ja tähtajad üle vaadata. Tuleval aastal on selliseid kuid neli: jaanuar, aprill, juuli ja oktoober. Kõigil muudel kuudel toimub makse tavapäraselt 5. kuupäeval. Lisainfo SKA kodulehelt: Kuidas muutub pensionide maksmise kord 2025. aastal? | Sotsiaalkindlustusamet 
• Pensioni tulumaksuvaba piir. Alates 2025. aastast jääb pensionide tulumaksuvaba piir püsima 776 eurole kuus ehk 2025. aasta riigieelarve kärped ei mõjuta vanaduspensioni suurust ning vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba tulu püsib jätkuvalt kõrgem kui üldine maksuvaba tulu.  
• Perearstiabi Ukraina sõjapõgenikele. 1. jaanuarist 2025 osutatakse Ukraina sõjapõgenikele perearstiabi samadel alustel Eesti elanikega. See tähendab, et kõik Eestisse elama jäänud sõjapõgenikud, kes veel ei kuulu perearsti nimistusse, peavad üldarstiabi saamiseks endale perearsti leidma. Lisainfo Tervisekassa kodulehel: Ukraina sõjapõgenikud hakkavad perearstiabi saama võrdsetel alustel Eesti elanikega  | Tervisekassa 
• Puudetoetused. Alates 2025. aasta 1. juunist tõusevad raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetuseid. Samuti makstakse samadele sihtgruppidele 2025. aasta I kvartalis välja ühekordne mootorsõidukimaksu mõju leevendamise toetus. Toetuste tõusu info: 2025. aastal saavad raske ja sügava puudega lapsed ning tööealised ühekordset lisatoetust, samuti tõusevad juunis nende puudetoetused | Sotsiaalministeerium  
• Päeva- ja nädalahoid intellektipuudega inimestele. 1. jaanuarist on mõõduka, raske või sügava intellektipuudega inimestel, kes vajavad suurt hooldust, kuid saavad osa ajast elada lähedastega koos, võimalik kuni 23 päeva kuus kasutada päeva- ja nädalahoiuteenust. Seni on olnud võimalus kasutada igapäevaelu toetamise teenust, mis on aga mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele ja tegeleb pigem iseseisvusele suunamisega.   
• Retsepti- visiidi- ja voodipäevatasud. 1. jaanuarist tõuseb ravikindlustatud isiku retsepti omaosalus ehk retseptitasu 2,5 eurolt 3,5 eurole.  Alates 1. aprillist 2025. a suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5-lt eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Visiiditasu ei tõuse ja on ka edaspidi 5 eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel ja alla aastaste laste emadel, üle 63-aastastel, töövõimetus- või vanaduspensioni saajatel ning töötutel. Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse raseduse või sünnituse tõttu, siis visiiditasu maksmist ei tohi nõuda. See tähendab, et omaosaluskoormuse muudatustel on Eesti lähtunud OECD soovitustest, et kaitsta haavatavamas olukorras inimesi. Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud inimese jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, tohib1. aprillist visiiditasu küsida kord aastas. Samasugused õigused ja piirangud visiiditasudele hakkavad kehtima ka füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kui osutavad teenust patsiendile pere- või eriarsti saatekirja alusel. 
• Tervisteenuste maksusoodustus. Tööandjad saavad 2025. aastast soovi korral tasuda maksusoodustusega töötajate hambaravi, füsioteraapia või toitumis-nõustaja eest. Varem piirnes maksuerand vaid sportimise ja eraravikindlustuse paketiga.  Terviseprobleemide ennetamine on parim viis, kuidas tagada Eesti inimestele pikem ja tervem elu ning hoida kontrolli all ravikindlustuse kulud. 
• Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadme hüvitis. 1. jaanuarist 2025 laieneb täiendava hüvitise maksmise süsteem, millele lisatakse ka meditsiiniseadmete kulud. Hüvitist saavad ravikindlustatud inimesed, kes on kalendriaasta jooksul tasunud Tervisekassa hüvitatavate ravimite ja meditsiiniseadmete soodusretseptide eest vähemalt 100 eurot vältimatut omaosalust. Lisainfo: Uuel aastal hakkab kehtima täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis | Tervisekassa  
• Uued raviteenused ja meditsiiniseadmed. Alates 2025. aastast on Eesti elanikkonnale kättesaadavad uued ja täiustatud ravivõimalused arstiabis. Samuti laienevad sõeluuringute sihtrühmad: rinnavähi sõeluuringusse kaasatakse 72-aastased naised, jämesoolevähi sõeluuringusse 58-aastased ning alustatakse geneetilise riski põhist rinnavähi sõeluuringut 40-aastastele. Lisaks, 1. jaanuarist lisandub 81 uut Tervisekassa poolt rahastatavat meditsiiniseadet. Lisainfo: Tervisekassa hakkab rahastama uusi raviteenuseid | Tervisekassa ja Tervisekassa hakkab hüvitama uusi meditsiiniseadmeid | Tervisekassa  
• Uus rahvatervishoiu seadus. 1. septembrist 2025 hakkab kehtima uus rahvatervishoiu seadus, millega on näiteks solaariumi- ja tätoveerimisteenused lubatud vaid täisealistele. Esmakordselt on seaduses alus sekkuda ka libameditsiini levitamisesse, et kaitsta inimesi otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste eest. Seadus annab terviseametile õiguse alustada järelevalvet ja määrata trahv, kui tehakse üleskutseid kasutada näiteks konnamürki või MMS-i tervise hoidmise, kaitsmise või parandamise nimel. Uue seaduse alusel on ka kõigil teistel ministeeriumidel ülesanded rahvatervishoiu korraldamisel, mh tuleb erinevate otsuste kavandamisel hinnata rahvastiku tervisele avalduvat mõju ja sellega ka arvestada.  
• Vaimse tervise abi. KOVidel on 2025. aastast püsirahastus kodulähedaste vaimse tervise teenuste pakkumiseks. Tuleval aastal on omavalitsustele vaimse tervise teenuste jaoks ette nähtud 1,54 miljonit eurot, millega riik on loonud eeldused, et kõikides omavalitsustes oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi oma elanikele paremini kättesaadav. 
• Õendusabi. 1. jaanuarist väheneb statsionaarse õendusabi omaosalus 15 protsendilt kümnele ehk Tervisekassa hakkab tasuma varasema 85% asemel 90% teenuse hinnast, mõjutades positiivselt umbes 14 000 inimest aastas, neist enamik vanemaealised. Õendusabis on inimeste jaoks kõige suurem omaosalus – keskmiselt viibib inimene õendusabis 36-päeva, mille  eest peab praegu maksma oma taskust üle 800 euro. Muudatuse tulemusena väheneb hind inimeste jaoks keskmiselt 240 eurot.   
• Üksielava pensionäri toetus. 2025. aastast ei maksa riik üksi elava pensionäri toetust ööpäevaringse hooldusteenuse saajatele, sest hooldereformi tulemusel vähenes inimeste omaosalus hooldekodu koha eest tasumisel ja 200-eurone aastas korra makstav sotsiaaltoetus ei ole enam eesmärgipärane. Muudatus puudutab 2025. aastal ca 6700 inimest ja aitab riigil tuleval aastal vähendada kulusid 1,34 miljoni euro võrra. 

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

01.11.2024

Täna jõustub patsiendikindlustus ja tervishoiutöötajatele avanes patsiendiohutuse andmekogu

Tänasest hakkab kehtima Eestis tervishoiuteenuseosutaja kohustuslik vastutuskindlustus ehk patsiendikindlustus. 1. detsembrini kestva üleminekuperioodi jooksul tuleb raviasutustel sõlmida vastutuskindlustuse lepingud. Patsiendi jaoks annab uus süsteem õiguse nõuda kindlustusest hüvitist, kui raviprotsessis on peale seaduse jõustumist toimunud eksimuse tõttu tekkinud reaalne välditav tervisekahju. Tänasest jõustuvad ka muudatused patsiendiohutuse reeglites ja käivitub keskne patsiendiohutuse andmekogu, millesse raviasutuste töötajad saavad hakata sisestama patsiendiohutusjuhtumeid.

“Uues süsteemis saame rääkida patsiendikesksusest mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes,” rõhutas Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste ning lisas: “Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus ja sellega koos jõustuv patsiendiohutuse süsteem aitavad tõsta patsienti meditsiini keskmesse ning vähendada ka välditavate kahjujuhtumite arvu.“

Heli Paluste selgitas, et tervishoid on kõrge riskitasemega valdkond ja ka hästi korraldatud tervishoiusüsteemis esineb eksimusi ehk patsiendiohutusjuhtumeid. „Patsiendiohutus tähendab sihipärast tööd selle nimel, et vähendada välditava tervisekahju riski. See hõlmab juhtumite dokumenteerimist, teabe edastamist andmekogusse ning saadud teabe põhjal analüüsi, ennetamist ja neist õppimist. See on lahutamatu osa tervishoiu kvaliteedisüsteemist.”

Käivitamise perioodil saavad kõik tervishoiutöötajad juhtumite sisestamiseks kasutada andmekogu iseteenindusportaali https://pohak.tehik.ee/  (POHAK on lühend patsiendiohutuse andmekogust). Mitmetel haiglatel on juba praegu patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimiseks oma infosüsteemid, mida saab tsentraalse andmekoguga edaspidi liidestada lihtsamaks andmete edastamiseks. Iseteenindusportaal jääb kasutamiseks neile, kes oma infosüsteemiga liidestumist ei soovi.

Patsiendikindlustus kui süüdimõistmist mitte eeldav kohtuväline hüvitamise süsteem patsiendile ja uued patsiendiohutuse reeglid toetavad kultuuri muutust mittesüüdistavaks ja mittekaristavaks seoses tahtmatute eksimustega tervishoius. Sellega luuakse tingimused, kus töötajad julgevad patsiendiohutusjuhtumitest teavet jagada, neid analüüsida ja ennetamiseks teha ettepanekuid.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel saab hinnanguliselt iga kümnes hospitaliseeritud patsient haiglas välditavat kahju ning investeeringud patsiendiohutusse on kulutõhusad. OECD 2017. aastal valminud analüüsi „The economics of patient safety“ andmetel moodustavad kõige suurema osa sellest välditavast kahjust ja seonduvast lisakulust haiglanakkused. Sageduselt järgnevad venoosne trombemboolia, lamatised, ravimitega seotud eksimused ja vale või hilinenud diagnoos.

Heli Paluste toonitas, et süsteemi juurutamine võimaldab pikas perspektiivis tervishoiu kulusid vähendada, sest kulutused välditavale kahjule alanevad. Ka kindlustusmaksete suurus on edaspidi seotud juba reaalsete hüvitatud välditava tervisekahju juhtumite arvuga, millel on oma positiivne mõju kahju vähendamisele.

Patsiendi vaatest, kui tervishoiuteenuse osutamise käigus tekib välditav reaalne kahju, saab ta pöörduda raviasutusele vastutuskindlustust pakkuva kindlustusandja poole hüvitise nõudega. Raviasutuse kindlustusandja kontaktandmed peavad olema patsiendile kergesti kättesaadavad nii teenuseosutamise kohas kui ka näiteks veebilehel. Nõude esitamiseks on aega 4 nädalat alates kindlustusjuhtumist teadasaamisest, kuid see võib mõjuvatel põhjustel ka pikeneda.

Kindlustusandja hindab 180 päeva jooksul, kas juhtum kuulub hüvitamisele. Kindlustusandja võib vajadusel küsida raviasutuselt selgitusi juhtumi kohta ja see tuleb esitada 30 päeva jooksul. Kindlustusandja peab seejärel mõistliku aja jooksul hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaks tegema ja hüvitama. Kindlustussumma ehk maksimaalne hüvitatav kahjusumma on kahju kannatanud patsiendi kohta kuni 100 000 eurot, juhtumi kohta kuni 300 000 eurot ning kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta kuni 3 miljonit eurot. Hüvitatav on ka tervisekahjuga kaasnev mittevaraline kahju kuni 30 000 eurot.

Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed on kirjeldatud üksikasjalikult vastavas määruses. Kui patsient pole kindlustusandja hüvitamise otsusega rahul, jääb talle võimalus pöörduda Tervisameti juures tegutsemist alustava lepituskomisjoni poole.

Kuni 1. detsembrini kehtib uuele süsteemile üleminekuperiood. Vahepealsel ajal, kui raviasutusel või tervishoiuteenuse osutajal pole veel sõlmitud kohustuslikku vastutuskindlustuse lepingut, kehtib varasem põhimõte. Selle järgi peab siis patsienti endiselt pöörduma hüvitise nõudega raviasutuse enda poole või kohtusse. Eksperthinnangut juhtumi kohta võib sel perioodil saada veel Sotsiaalministeeriumi juures tegutsevalt tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonilt.

“Siinkohal on oluline rõhutada, et patsiendiohujuhtumite andmekogusse kandmiseks üleminekuperioodi ei ole—see hakkab toimima juba 1. novembrist,” ütles Heli Paluste ja avaldas lootust, et uus kohustuslik vastuskindlustus koos patsiendiohutuse süsteemiga viib Eesti tervishoiu vähehaaval uuele tasemele.

Eestis puudus seni kõikehõlmav riiklik patsiendiohutusjuhtumite riiklik statistika ning ainus ametlik allikas on olnud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni statistika. Alates 2008. aastast, mil tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon tööd alustas, on seal eelmise aasta lõpu seisuga kokku menetletud 2337 kaebust. Vajakajäämisi on tuvastatud 563 korral ehk ligi veerandil juhtudel.