Valgamaa Puuetega Inimeste Koda

Eesti Vähiliidu ja Eesti vähitõrje võrgustiku ESTCANiga koostöös toimub vähipatsientidele suunatud teabepäev,  5. detsembril 2025 Hestia Hotel Europa konverentsikeskuses, Tallinnas.

Üritus on mõeldud kõigile vähipatsientidele ja nende lähedastele, samuti meie liikmesorganisatsioonide esindajatele. Kohapeal avatakse ka teenuste ja toodete tutvustusala, kus erinevad ettevõtted jagavad infot patsientidele suunatud lahenduste kohta.

Osalemine on kõigile tasuta.

Selle ürituse korraldamisel oleme väga põhjalikult läbi mõelnud, kuidas edastada vähipatsientidele võimalikult olulist ja ajakohast infot – nii Eesti vähitõrje tegevustest, senistest saavutustest kui ka sellest, mida on veel vaja teha. Samuti räägime sellest, kuidas need arengud mõjutavad patsientide igapäevaelu ning millised võimalused ja toetusvõrgustikud on neile täna kättesaadavad.

Oleme sellesse päeva ettevalmistamisse palju panustanud ning ootame väga ka teie koja liikmeid osalema ja sellest väärtuslikust infost osa saama.

Registreerimine:

Kohapeal osalemine (kuni 150 kohta, registreerimine avatud kuni 25.11.2025):

Registreeri SIIN

Ürituse veebis jälgimine: MSTEAMS

Rohkem infot ürituse kohta saab meie kodulehelt: https://cancer.ee/events/vahipatsientide-ja-nende-lahedaste-teabepaev-eesti-vahitorje-hetkeseisust/

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

28.08.2025

1. septembrist ei pea enam abivahendi soodustuse saamiseks taotlema puuet või vähenenud töövõimet  

Alates septembrikuust saavad kõik Eesti elanikud vajaliku abivahendi riigi soodustusega, kui neil on selleks arsti või spetsialisti tõend. Riiklik soodustus ei sõltu enam puude ega vähenenud töövõime olemasolust. 

„Abivahendi soodustust saab edaspidi igaüks, kellel on tõendatud vajadus, sõltumata vanusest või diagnoosist. See aitab inimestel paremini toime tulla igapäevaelus ja säilitada iseseisvust,“ ütles sotsiaalminister Karmen Joller. „Puude raskusastme tuvastamine või töövõime hindamine pikendab inimese teekonda vajaliku abivahendi saamiseni, samas võib abivahendi vajadus olla kohene ja kiire, näiteks pärast ootamatut terviseriket või haiglast väljasaamist.” 

Muudatuse tulemusena ei ole enam ühelgi sihtrühmal riigi soodustusega abivahendi saamise eelduseks tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime olemasolu.  

• Lapsed saavad abivahendeid 90% riigi soodustusega  
• Tööealised saavad soodustust vastavalt abivahendite määruse loetelule.  

Praegu kehtiva süsteemi järgi on riigi soodustusega võimalik saada abivahendeid ilma eelneva puude raskusastme või töövõime hindamiseta vaid vanaduspensioniealistel, lastel sõltub puude raskusastmest saadava soodustuse protsent (puudeta lastel 50%, puudega lastel 90%) ja tööealistel on vaid üksikud abivahendid, mida on võimalik saada ilma eelneva puude raskusastme või töövõime hindamiseta. 

Abivahendi vajadust hindab perearst, eriarst või mõni teine vastava pädevusega spetsialist nii nagu ka praegu. Vajadusel väljastatakse tõend, mille alusel saab inimene abivahendi soodushinnaga. Abivahendi ettevõttes arvestatakse soodustus kohe maha ning inimene maksab ainult omaosaluse. Mõne abivahendi puhul, näiteks ratastooli või proteesi korral, piisab ühest tõendist kogu eluks. 

Lastele kuni 18. eluaastani kehtib 90-protsendiline soodustus abivahendi piirhinnast. Täiskasvanud saavad samuti 90-protsendise soodustuse enamikule abivahenditest, kuid põiepidamatuse toodete puhul katab riik poole kulust.  

Arstide ja spetsialistide töö lihtsustamiseks on Sotsiaalkindlustusamet välja töötanud abivahendite loetelu kasutajamugavama vormi: Abivahendite otsimootor | Sotsiaalkindlustusamet, kus on välja toodud näidustused, mille korral on abivahend inimesele vajalik. Samuti on tõendi vorm ühtlustatud. Ettevõtetele tähendab uus kord ühtset ja läbipaistvat süsteemi, mis vähendab segadust ning kiirendab teenindamist. 

Joonis 1. Abivahendi saamise teekond alates 01.09.2025. 

EPIKojale ja EPIKoja võrgustikule valmistab muret kodu kohandamise teenuse kättesaadavus peale Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite lõppemist. Selgitame, et kohustus erivajadusega inimeste kodusid kohandada oli sotsiaalhoolekande seaduses ka enne välisvahendite toetusel tehtud kohandusi. Portaali minuomavalitsus.ee andmetel ei teinud 69 kohalikku omavalitsust 2023.aastal ja 75 kohalikku omavalitsust 2024. aastal mitte ühtegi kodu kohandust täisealistele erivajadustega inimestele. Peame teenuse kättesaadavuse probleemi tõstatamist oluliseks ka riigi pikaajalise hoolduse plaanide raames – arendada kodus elamist toetavaid teenuseid. Kodu kohandamine on meede, mis tõstab oluliselt puudega inimese iseseisva elamise võimalusi.

Kodu kohandamise teenus on sätestatud Sotsiaalhoolekande seaduses (§ 42. Puudega isikule eluruumi tagamine) kohustusliku teenusena eluruumi tagamise teenuse all. Paraku näitab praktika, et kohalikud omavalitsused tõlgendavad seadust eluaseme teenuse tagamisena ning eluaseme kohandamise asemel pakutakse inimesele eluaset sotsiaalkorterisse. EPIKoja ettepanek on seaduse sõnastus üle vaadata ning kirjeldada eluruumi kohandamine eraldi teenusena.

Samuti kommunikeerivad kohalikud omavalitsused kodu kohandamise teenust oma kodulehtedel eluruumi tagamise teenusena, mis annab inimesele teenusele õigustatusest ja teenuse sisust vale sõnumi.

Lisaks esineb praktikas taotlemise protsessis keerulisi olukordi, sest kodu kohandamise elluviimine on keerukas, vajab mitmesugust asjaajamist (nõusolekud kohandamiseks korteriühistult, kui tegemist on üldkasutatava pinnaga, ehitusprojektide tegemine, hinnapakkumised, ehitajatega suhtlemine ja tööde vastuvõtmine). Alati ei pruugi erivajadusega inimesel olla selleks piisavalt ressurssi ja võimekust ning ta võib vajada kohaliku omavalitsue poolset tuge protsessi vedamisel, sh on kohalikul omavalitsusel ka kohustus seda teha, sest tegemist on kohustusliku teenuse pakkumisega. Praktikas maksavad paljud omavalitused kodu kohandamise toetust ja inimesel lasub kohustus kogu asjaajamine enda kanda võtta. Näiteks, praegune rahastuse praktika (KOV panus 1000–2000 eurot, pere panus 8000-9000 eurot) seab pered majanduslikult keerulisse olukorda või jätab kohandusest sootuks ilma, kui kohanduse maksumus ulatub 10 000 euroni.

Kortermajades on probleemiks ebamäärased Päästeameti tuleohtuse nõuded – näiteks otsus, kas trepikotta võib paigaldada trepitõstukit või mitte, on samades olukordades erinevate ametnike otsustega erinev. Praktikas peaksid olema erisuste lubamine üheselt mõistetav kõigile.

Ettepanekud ja küsimused Sotsiaalministeeriumile ja kohalikele omavalitsustele:

1.Palume Sotsiaalministeeriumil koos KOVidega välja töötada juhendmaterjal/protsessi tugi, mis aitaks kohandusi inimestele sujuvamalt korraldada. EPIKoda on valmis protsessis kaasa rääkima.

2.Ettepanek algatada koostöö Päästeametiga, et ühtlustada tuleohutusnõuded ja lubada erisusi, mis võimaldavad praktilisi lahendusi (nt trepitõstukid).

3.Täpsustada Sotsiaalhoolekande seaduses kodu kohandamise sisu, et välistada tõlgendused, kus kohandamine asendatakse üksnes eluaseme pakkumisega.

4.Tagada, et KOV määrustes ei kehtestataks täiendavaid piiranguid (puude raskusaste, rahalised piirmäärad), mis ei ole kooskõlas seadusega ja takistavad vajalike kohanduste saamist.

Vähem bürokraatiat

• Puude raskusastmega lastel ja vanaduspensioniealistel ei ole enam vaja pere- või eriarsti tõendit. Vajalikud andmed on juba puude tuvastamise otsusel olemas.
• Puude raskusastmega tööealistel ei olnud pere- või eriarsti tõendi nõuet juba varem.
• Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral on pere- või eriarsti tõendi esitamine endiselt vajalik.

Lihtsam menetlus

• Puude raskusastmega inimestel ei ole enam vaja esitada puude tuvastamise otsust, sest omavalitsused saavad need andmed kätte sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrist (STAR).

Kes saab parkimiskaarti taotleda?

Parkimiskaarti saab jätkuvalt taotleda kohalikust omavalitsusest. Selleks on õigus inimesel, kellel esineb:

• Keskmisele, raskele või sügavale puudele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
• Ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle (sel juhul peab kasutama liikumist abistavat vahendit, nt karke, käimisraami või ratastooli).

Uudis Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://sm.ee/uudised/liikumispuudega-voi-pimedat-inimest-abistava-isiku-parkimiskaardi-taotlemine-muutub.