Töövõimereformi algusest möödub täna viis aastat – 1. juulil 2016 alustas Eesti Töötukassa uutmoodi töövõime hindamist ja töövõimetoetuse maksmist.
Töövõimereformi ajend oli suurendada pikaajalise haiguse ja puudega inimeste töötamise võimalusi ning toetada igapäevast toimetulekut. Muutusid töövõime hindamise ja rahalise toetuse maksmise põhimõtted, töötukassa hakkas vähenenud töövõimega inimeste tööotsinguid nõustama ning pakkuma neile töö leidmiseks ja hoidmiseks vajalikke teenuseid.
Eestis on täna 96 770 vähenenud töövõimega inimest, kellest ligikaudu kaks kolmandikku on osalise ja üks kolmandik puuduva töövõimega. Töövõimereformi-eelse ajaga võrreldes on vähenenud töövõimega inimesed tööturul palju aktiivsemad: rohkem on nii töötajaid kui tööotsijaid.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on hea meel on tõdeda, et ühiskonna suhtumine vähenenud töövõimega inimeste töötamisse on nende viie aastaga muutunud. „Vähenenud töövõimega inimese töötamise võimalikkus, aga ka arusaam, et inimesed sobivad töötama erinevates valdkondades, on laiem. Tööandjad on avatumad ning ka need, kelle töövõime on langenud, julgevad end üha enam tööle pakkuda,“ lausus Paavel.
Töövõimereformi mõtte algatamise ajal, 2012.-2013. aastal, töötas veidi üle 40% tööealistest tervisekahjustusega inimestest, enamik oli tööelust eemal ega otsinudki tööd. Nüüd on tööjõu-uuringu järgi tööga hõivatud rohkem kui pooled vähenenud töövõimega inimestest. Töövõime hindamise taotlejate enda ütlustest selgub, et 63% osalise ning veerand puuduva töövõimega inimestest töötab.
Kui 2014. aastal otsis töötukassa abiga tööd alla 2500 vähenenud töövõimega inimese (8,5% registreeritud töötutest), siis täna on neid kokku üle 11 500 ehk pea iga neljas registreeritud töötu on vähenenud töövõimega. COVID-19 kriis tõi kaasa töötuse kasvu, kuid vähenenud töövõimega inimesi mõjutas see siiski kardetust vähem — enne kriisi ulatus vähenenud töövõimega töötute osatähtsus kolmandikuni.
Hiljemalt aasta jooksul leiab praeguses tööturuolukorras töökoha 43% vähenenud töövõimega tööotsijatest (võrdluseks: ligi 54% teistest tööotsijatest). Iga kuu liigub töötusest tööle keskmiselt 800 vähenenud töövõimega inimest. Töövõimereformi algusest arvates (1. juuli 2016 kuni 31. mai 2021) on vähenenud töövõimega inimeste töötuna arvelolek lõppenud tööle asumise või ettevõtjaks hakkamise tõttu ligi 47 000 korral.
Töö leidmise kiirus oleneb tööturu olukorrast, kuid vähenenud töövõimega inimesed vajavad sageli tööle saamiseks ja tööl püsimiseks teistest pikemaajalisemat ettevalmistust ja rohkem tuge. Viie aasta jooksul on vähenenud töövõimega inimesed kõige enam vajanud karjääriteenuseid (üle 50 000 korral) ja koolitust (ligi 27 000 korral). Töövõimereformiga lisandunud uutest teenustest on kõige rohkem kasutatud töövõimet toetavat tööalast rehabilitatsiooni (üle 13 000 korral) ja töölesõidu toetust (ligi 3500 korral).
Töötukassa juhatuse liikme Pille Liimali sõnul on töövõimereformi kestel suurenenud tööandjate huvi ja valmisolek vähenenud töövõimega inimesi tööle võtta, kuid sageli vajatakse julgustust, teadmisi ja nõu, kuidas töötajate erivajadustega ettevõtte töös arvestada. „Väga nõutud on olnud töötukassa nõustamine ja praktilised koolitused tööandjatele, kuidas märgata ja mõista erivajadusi ning toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja kollektiivi kaasamist,“ lisas Liimal.
Töötukassa võimalustest on tööandjad kõige rohkem kasutanud soodustingimustel palgatoetust (vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ligi 6800 korral). Sotsiaalmaksusoodustust saab täna pea 10 000 ettevõtet 25 000 vähenenud töötaja eest, mis viitab sellele, et vähenenud töövõimega inimesed töötavad nagu kõik teisedki erinevates majandusvaldkondades ja töökohtadel.
Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul oli reformi alguses vähenenud töövõimega inimeste hulgas palju ärevust ja teadmatust. „Aja jooksul on muutus omaks võetud, seda suuresti tänu töötukassa inimeste pingutustele ja õppimistahtele. Enam ammu ei arutata meie liikmesorganisatsioonide ja töötukassa koostööseminaridel selle üle, kas reformi on ikka vaja, vaid selle üle, kuidas meie inimesi toetavaid teenuseid edasi arendada või kuidas tööandjaid veel rohkem motiveerida. Oleme töötukassale, sotsiaalministeeriumile ja Eesti Tööandjate Keskliidule sisuka koostöö eest tänulikud ning valmis samas vaimus jätkama, et reformi tulemused püsiks ja edeneks,“ lisas Habicht.
Töövõimereform kui väga suur muutus sündis ja on edenenud väga paljude inimeste ja organisatsioonide koostöös. Töötukassa tänab kõiki partnereid, eriti Eesti Puuetega Inimeste Koda ja teisi puuetega inimeste esindusorganisatsioone, kes nõustasid meid töövõimereformiks valmistumisel, aitasid luua uusi teenuseid ning leida praktilisi lahendusi, suurendada inimeste ja tööandjate teadlikkust muutusest. Meie tihe koostöö huvirühmadega on jätkunud ka reformi käigus, iga-aastastel kohtumistel on kuulatud kogemusi ja ettepanekuid ning tehtud uuendusi töövõime hindamises, teenuste sisus ja korralduses.