Valgamaa Puuetega Inimeste Kojas toimus 19. Septembril 2019a. EPIKoja liikmeklubi viies kohtumine

Liikmeklubis jagatakse omavahel mõtteid teiste EPIKoja liikmesorganisatsioonide eestvedajatega, kes kogevad oma töös sarnaseid olukordi, küsimusi ja väljakutseid. Väljastpoolt oma organisatsiooni saadud näited aitavad mõnikord oma situatsioonidele teisiti vaadata, samas pakuvad ka küünarnukitunnet.

Igas liikmeklubis:

1) käsitletakse mõnda liikmete jaoks olulist laiemat teemat (nt. organisatsiooni juhtimisküsimused, liikmesühingute toetamine, teenuste osutamine sihtgrupile, huvikaitse), mille käigus pühendame aega liikmete omavahelisele vabale suhtlusele, kontaktide loomisele, uuendamisele ja kogemuste vahetamisele;

2) viib ühe puudespetsiifilise või kroonilise haiguse spetsiifilise liidu esindaja läbi minikoolituse, tutvustades konkreetset puuet ja/või kroonilist seisundit ning sellega seonduvaid väljakutseid ja takistusi.

Viiendas liikmeklubis on fookuses puuetega inimeste organisatsioonide koostöö kohalike omavalitsustega osaleb Valga Vallavalitsuse sotsiaaltööteenistuse juhataja Jüri Kõre, kohtumise teises pooles anname ülevaate kutsehaiguste ja tööõnnetuste olemusest ning nendega seonduvatest väljakutsetest ja takistustest.

19.09.2019 toimuva liikmeklubi päevakava:

(KESKMISE, RASKE, SÜGAVA PUUDEGA)  JA VÄHEKINDLUSTATUD INIMESTELE

sissetulek (pereliikme kohta) jääb alla kehtiva miinimumtöötasu

Eelregistreerimine vastuvõtule

Valgamaa Puuetega Inimeste Kojas

(Kungla 15, Valga)

telefonil 601 5122/53 850 005

БЕСПЛАТНАЯ ЮРИДИЧЕСКАЯ ПОМОЩЬ

ДЛЯ ЛЮДЕЙ С НЕДОСТАТКАМИ ЗДОРОВЬЯ И ДЛЯ ЛЮДЕЙ

ЧЕЙ ДОХОД НА ОДНОГО ЧЛЕНА СЕМЬИ НИЖЕ УРОВНЯ УСТАНОВЛЕННОЙ В ЭР МИНИМАЛЬНОЙ ЗАРАБОТНОЙ ПЛАТЫ

Регистрация на прием к юристу

     по телефону: 601 5122/53 850 005

Ei ole uudis, et nii Valgamaal kui üle Eesti elab üha rohkem eakaid inimesi. Samuti on kasvanud selliste inimeste arv, kes vajavad ühes või mitmes igapäevases tegevuses kõrvalist abi. Hoolduskoormus langeb sageli abivajaja lähedastele.

Kuigi Eesti seadusandlus otsesõnu seda ei nõua, jääb hooldusvajadusega lähedase – puudega täisealiste laste, vanemate, abikaasade – eest hoolitsemine pahatihti pere siseasjaks.  Väike sündimus ja suur väljaränne on kaasa toonud noorema põlvkonna kiire kahanemise, mistõttu üha väiksemale osale rahvastikust langeb üha suurem hoolduskoormus. Seega elavad meie seas inimesed, kelle tööpäevad algavad ammu enne koitu ja lõppevad varastel öötundidel. Hinnanguliselt on Eestis hoolduskohustus ligikaudu 30 000 naisel ja 17 000 mehel. Inimesed jäävad hoolduskoormuse tõttu tihtipeale tööturult eemale või on lisaks täisajaga töötamisele koormatud oma lähedaste hooldamisega.

Hooldamine nõuab aega ja jõudu

Küllap teab igaüks, kes pikema või lühema aja vältel on hooldanud oma lähedast, et selline olukord on stressirohke ja väsitav. Kõige keerulisem ongi erinevate rollide ühitamine: käia tööl, olla pere jaoks olemas, kasvatada lapsi ning olla ööpäevaringselt valmis rahuldama hooldatava lähedase vajadusi. Kuidas jätkata töölkäimist, kui mure ja kurnatus ei lase ametiülesannetele korralikult keskenduda? Kuidas lahkuda töölt ning pühenduda täiel rinnal omast hooldama, kui elu tahab elamast, arved maksmist?

Riiklikul tasandil on mõistetud, et hooldusvajadusega inimeste paremaks abistamiseks ja pereliikmete koormuse vähendamiseks on esmatähtis tegeleda pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse parandamisega, et inimesed ei peaks oma lähedaste hooldamise tõttu jääma aktiivsest tööelust eemale.

Teenuste kättesaadavuse parandamiseks on Valga vald kutsunud Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel ellu projekti „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine Valga vallas”, et toetada hoolduskoormusega inimeste tööle minemist ning tööl püsimist.

Teenused aitavad koormust vähendada

Projekti raames pakutakse järgnevaid teenuseid: päevahoiuteenus, isikliku abistaja teenus, koduhooldusteenus ja tugiisikuteenus. Neid teenuseid (va koduhooldusteenus) ei ole Valga vallas varasemalt pakutud.

Päevahoiuteenus on mõeldud täisealistele, kellele tööealine pereliige ei saa töötamise tõttu vajalikku hooldust tagada. Seega, kui teie hooldatav lähedane ei suuda seniks, kuni te tööl olete, enam kodustes tingimustes üksi toime tulla, saab abi päevahoiuteenusest.

Päevakeskus ootab kliente argipäevadel kella kaheksast kella viieni õhtul. Hetkel käib keskuses koos seitse inimest, nii eakaid kui noori, kuid ruumi jagub veel mitmekümnele. Päevahoiuteenust on võimalik kasutada kõikidel argipäevadel või siis vaid mõnel päeval nädalas – nii nagu vajadus on.

Klientide päevad on keskuses igal juhul tihedalt tegevusi täis. Hommikuti tehakse erinevaid käelisi tegevusi ning arutatakse ühiselt, mida lõunaks süüa teha. Söök tehakse nimelt päevakeskuses tegevusjuhendaja juhendamisel üheskoos: igaüks saab jõukohaselt panustada. Näiteks hiljuti tehti frikadellisuppi ning magustoiduks pannkooke. Vähesega igatähes ei lepita: ise meisterdatakse valmis kõik, isegi frikadellid. Pärast lõunasööki pestakse nõud ning kui ilm kannatab, minnakse jalutama.

Pärastlõunal on võimalik rahulikult pikutada või siis koos juhendajaga nuputamisraamatust ülesandeid lahendada. Teinekord loeb tegevusjuhendaja ette muinasjuturaamatuid ning toimub ühine arutelu, milliseid mõtteid etteloetu tekitas. Samuti mängitakse mitmesuguseid täringu- ja mõtlemismänge.

Päevahoiuteenuse osutaja MTÜ Päikeseringi Selts töötab selle nimel, et tegevused mitmekesistuksid. Näiteks alustab sügisel tegevust kunstiring.

Juba lähitulevikus plaanitakse päevakeskus avada Valgas aadressil Kungla 12, kuid kuniks maja remonditakse, osutatakse teenust Valga Puuetega Inimeste Kojas. Kuna päevahoiuteenust pakutakse sotsiaalfondi rahastatud projektist, on teenus tasuta. Oma huvist teadaandmiseks tuleb pöörduda Valga vallavalitsuse sotsiaaltööteenistuse poole aadressil Puiestee 8 Valga või e-posti teel valga@valga.ee. Teenuseid saab taotleda ka e-keskkonnas, mille leiab Valga valla kodulehelt www.valga.ee.

Anu Viltrop

Projektijuht

Valga Vallavalitsuse sotsiaaltööteenistus sai täna kätte uued teenistusautod. Tegu on kahe Kia Sportage’iga, mille tehniline võimekus tagab sotsiaaltöötajate jõudmise abivajajateni asukohast ja ilmaoludest sõltumata.

„Vanad elektriautod teenisid meid küll hästi, kuid kahjuks olid need juba üsna katki ja näha oli, et tuleb uuematega asendada. Täna saingi sotsiaaltööteenistuse töötajatel kätt suruda ning uute autode võtmed üle anda. Rõõmu valmistab enim just see, et nende autodega on tagatud parem ligipääsetavus erinevatesse Valga valla piirkondadesse ning meie ametnikud saavad ka hõlpsamini oma tööd teha,” põhjendas sotsiaalvaldkonna asevallavanem Jüri Konrad autode hankimise vajadust.

45+ koolitus hakkab toimuma Kungla 15  esimene kohtumine 24.08 kell 9.30 ja koolitus lõppeb kell 17.00.  

„Eneseteadvustamise ja elukestva õppe kaudu uue eneseteostuseni“ projekt „Õpioskuste ja eneseteadlikkuse kasvu kaudu uute algusteni“

Kellele 24.08.2019 – 16.11.2019 toimuv koolitusprogramm on mõeldud:
 Üle 45-aastased inimestele, kelle omandatud haridus ei võimalda leida enam erialast tööd ja/või kes sooviksid keskeas luua endale uut südamelähedast karjääri või alustada näiteks ettevõtlusega. Osaleja vajab inspiratsiooni, et see samm ette võtta.
Koolitus on osalejatele TASUTA, sh ka toitlustus!
Koolitusprogramm:
I moodul „Enesearengu võtmekohad“, 24.08.2019 (1 päev)
 Eesmärgiks on eneseteadlikkust tõsta – kes ma olen, millised on minu vajadused, väärtused ja hoiakud. Mida pean endas arendama ja kuhu soovin oma elus edasi liikuda.
II moodul: „Minu edasiõppimise võimalused“, 6.-7.09.2019 (1,5 päeva)
 Eesmärgiks on saada teadlikuks edasiõppimise võimalustest ja valikutest, sh kuulda praktikutelt näited õpingute jätkamisest ning tuvastada enda efektiivseimad õpimeetodid.
III moodul : „Digivõimalused suhtlemisel“, 20.-21.09.2019 (1,5 päeva)
 Eesmärgiks on õppida kasutama elektroonilisi suhtluskanaleid, suhtevõrgustikke ja otsingumootoreid ning tunda elektroonilise kirjavahetuse eripärasid.
IV moodul: „Ettevõtlikkus ja loovus minu elus“, 4.-5.10.2019 (1,5 päeva)
 Eesmärgiks on analüüsida oma ettevõtlikkust, treenida oma algatusvõimet ja enesekindlust, äratada loovust ning raamist välja mõtlemist.
V moodul : „Sotsiaalsed oskused“, 18.-19.10.2019 (1,5 päeva)
 Eesmärgiks on arendada suhtlemisoskusi, sh kuulamine, selge eneseväljendus, enesekehtestamine ning kehakeele jälgimine. Analüüsida erinevaid inimtüüpe.
VI moodul: „Enese esitluse oskused“, 1.-2.11.2019 (1,5 päeva)
 Eesmärgiks on treenida esinemisjulgust, sh enese esitlemist tööintervjuul. Rääkida isikubrändist – kuidas endast tugevat kuvandit luua ning isikupära välja tuua.
VII moodul: „Disainmõtlemine isikliku karjääri planeerimisel“, 15.-16.11.2019 (1,5 päeva)
 Eesmärgiks on analüüsida, kuidas disainida oma edasist eluplaani. Toimub koolitusprogrammi kokkuvõtmine ning pidulik lõpetamine.
NB! Iga osaleja saab 2 individuaalset coachingu sessiooni, kus tegeletakse talle huvipakkuvate teemadega. Lisaks ka individuaalse kirjaliku tagasiside oma tugevuste kohta.
Koolitusel osalemiseks palume registreeruda 19. augustiks. Osalejate arv on piiratud.
Küsimused ning registreerumine:
Anneli Kikkas, anneli@kahh.ee, K.A.H.H. Grupp. Tel. 50 30 793

• – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

„Eneseteostuseni läbi elukestva õppe ja eneseteadvustamise“ projekt „Õpioskuste ja eneseteadlikkuse kasvu kaudu uute algusteni“

KOOLITUSPROGRAMM TOIMUB 24.08 – 15.11.2019 VALGAS.
Sihtgrupiks on kuni 45-aastased lapsevanemad, kellel on lõpetamata jäänud põhi-, kutse- või keskharidus. Või on, aga pole erialast kutset omandatud ja kes on olnud isiklikel põhjustel õppimisest vähemalt aasta eemal. Osaleja sooviks on jätkata oma õpinguid ning ta otsib inspiratsiooni, et see samm ette võtta. Koolitus on osalejatele TASUTA, sh toitlustus ja lastehoid!

Koolitusprogramm:
I moodul „Enesearengu võtmekohad“, 24.08.2019 (1 päev)
 Eesmärgiks on eneseteadlikkust tõsta – kes ma olen, millised on minu tugevused ning mida pean endas arendama, mida ma vajan ja kuhu soovin jõuda oma elus.
II moodul: „Minu edasiõppimise võimalused“, 6.-7.09.2019 (1,5 päeva)
 Eesmärgiks on saada teadlikuks edasiõppimise võimalustest ja valikutest ning tuvastada enda efektiivseimad õpimeetodid.
III moodul : „Erinevad rollid minu elus“, 20.-21.09.2019 (1,5 päeva)
 Eesmärgiks on analüüsida prioriteete oma elus tänasel hetkel ning õppida aja planeerimist erinevate tegevuste vahel.
IV moodul: „Sotsiaalsed oskused“, 4.-5.10.2019 (1,5 päeva)
 Eesmärgiks on arendada suhtlemisoskusi, sh kuulamine, selge eneseväljendus, enesekehtestamine ning kehakeele jälgimine.
V moodul : „Enese esitluse oskused“, 18.-19.10.2019 (1,5 päeva)
 Eesmärgiks on treenida esinemisjulgust, sh enese esitlemist kooli sisseastumiskatsetel või tööintervjuul. Rääkida isikubrändist – kuidas endast tugevat kuvandit luua.
VI moodul: „Ettevõtlikkus ja loovus minu elus“, 1.-2.11.2019 (1,5 päeva)
 Eesmärgiks on treenida oma algatusvõimet ja enesekindlust, äratada loovust ning raamist välja mõtlemist.
VII moodul: „Disainmõtlemine isikliku karjääri planeerimisel“, 15.-16.11.2019 (1,5 päeva)
 Eesmärgiks on analüüsida, kuidas disainida oma edasist eluplaani. Toimub koolitusprogrammi kokkuvõtmine ning pidulik lõpetamine.
NB! Iga osaleja saab 2 individuaalset coachingu sessiooni talle huvipakkuvatel teemadel, lisaks veel kirjaliku tagasiside oma tugevuste kohta. Reedeti on koolitus 17.00 – 20.00. Laupäeviti 10.00-17.00.
Koolitusel osalemiseks palume registreeruda 19. augustiks meili teel anneli@kahh.ee.
Osalejate arv on piiratud, gruppi mahub 10 inimest. Küsimused ning registreerumine:
Anneli Kikkas, anneli@kahh.ee, K.A.H.H. Grupp. Tel. 50 30 793

Projekti eesmärk ja tulemused

SA Innove rahastab meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” raames projekti „Tööturul osalemist soodustavate hoolekandeteenuste osutamine Valga vallas”

Projekti kogumaksumuseks on 431 720.00 eurot, millest toetus moodustab maksimaalselt  323 790 eurot.  Ülejäänud projekti abikõlbulike kulude maksumus kaetakse valla poolse omafinantseeringuga.

Projekti eesmärgiks on tööealiste inimeste hoolduskoormuse vähendamine ja tööturule sisenemise  või tööturul jätkamise või tööealiste erivajadustega inimeste toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks.

Projekti tegevusteks on koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (päevahoiu või intervallhooldusteenuse) osutamine ja teenuste toel projekti eesmärgi – hooldajate koormuse vähendamine ja nende tööturule viimine/hoidmine – täitmine. Nimetatutest kõige komplekssemaks teenuseks on eakate ja puuetega inimeste päevahoid, kus turvalise viibimise, puhkamise,  huvitava ajaveetmise ja arendava tegevuse kõrval pakutakse teenuse saajatele ka toitlustust ja vajadusel kodu ja hoiukoha vahel liikumiseks transporti.  Kavatsuse (projekti taotluse) kohaselt on võimalik teenust osutada kuni 250 inimesele ja selle tulemusena parandada 80-120 inimese võimalusi tööturul osalemiseks.

Projekti eelarves on kavandatud raha päevahoiuteenuse osutamiseks vajalike ruumide remondiks aadressil Kungla tn 12 (endine Kurepesa lastekodu hoone). Nimetatud hoone kujuneb  remondi järel sotsiaalteenuste keskuseks, kus hakkavad paiknema vallavalitsuse sotsiaaltöö teenistus, juba nimetatud päevahoiu teenus, lastele erakorralise abi andmiseks vajalik turvakodu ja puuetega laste hoiuteenus.

Projekti partneriteks on MTÜ Päikeseringi Selts, kes korraldab koduteenuse, isikliku abistaja teenuse ja väljaspool kodu üldhooldusteenuse osutamist ja tugiisikuteenuse osutajaks on Valga Abikeskus MTÜ. Projektijuhtimise teenuse tagab Pyramid Consult OÜ. 

Projekt algas 2018.a. a. detsembris ja selle kestvuseks on kaks aastat, 2020 aasta novembrikuu lõpuni.

Projekti kohta on elanikele infot jagatud valla kodulehekülje, vallalehe Valga Teataja ja raadio RUUT ning Puuetega Inimeste Kojas korraldatud teabepäevade vahendusel.

Valdkonnaga tegelevad töötajad

22. aprillil algusega kell 12 toimub Valgamaa Puuetega Inimeste Kojas (Kungla 15, Valga) puuetega inimeste  eluruumide kohandamise alane infopäev.

Esineb valdkonna asjatundja, Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Tiina Korjus.

Oodatud on nii kohanduse korraldajad (sotsiaaltöötajad) kui ka taotlejad.

21. veebruaril avati puuetega inimestele eluruumi kohandamiseks eraldatavate toetuste taotlusvoor.  Omavalitsustel on võimalik saada raha oma territooriumil elavate erivajadustega inimeste liikuvuse, hügieenitoimingute või köögitoimingute parandamiseks. Selle ametliku teate lihtsamalt äraseletatud sisuks on, et puudega isikutel on võimalik taotleda raha kaldteede ehitamiseks ja tõstukite paigaldamiseks, ukseavade laiendamiseks, pesemis- ja tualettruumi ning köögi ümberehitamiseks jms. toiminguteks. Raha eraldatakse ehitusmaterjalide ja ehituskulude, seadmete, mööbli ning statsionaarsete abivahendite kulude katteks. Riik on püstitanud eesmärgi kohandada üle Eesti kokku 1490, Valga vallas 33 kodu. Eluruum peab olema puudega isiku või tema perekonna omanduses, üürikorterite kohandamiseks toetust ei eraldata.

Taotluste esitamise kord on astmeline. Elanikud esitavad vastava avalduse kohalikule omavalitsusele, kes teeb nendest koondi ja esitab koondi  Riigi Tugiteenuste Keskusele. Viimane vaatab kogu selle info läbi ja teeb otsuse, milliseid taotlusi millise summa ulatuses toetatakse. Toetuse suurus määratakse kahe erineva põhimõtte alusel. Enamlevinud kohandustele (vt eespool kirjasolevat loetelu) on rahastaja määranud ühikuhinna.

Mõned näited ühikuhindadest: vaheplatvormita kaldtee rajamine  2771 EUR, hoone välisukseava kohandus 1403 EUR, WC poti vahetus inva-WC-poti vastu  596 EUR, WC ruumi kohandus 1697  EUR, tualettruumi kohandus (WC ja pesuruum üheskoos) 4338 EUR. Ühikuhinnast suuremad kulud tasub kohanduse kasutaja. Muud kulud, mille suurust ei ole rahastaja ühikuhinnaga piiranud, tasutakse tegelike kulude alusel. Töö ise – kohandus – on tehtav eri skeemi järgi. Ehitajaoskustega eluruumi omanik (pereliige) võib lähtudes vastavatest nõuetest vajalikud tööd ise teha. Ta võib omal algatusel leida ehitaja, silmas pidades, et taotlusega koos tuleb siis esitada kahe ehitaja hinnapakkumised. Aga ta võib jätta ehitushanke pakkumise ja hilisema kohanduse korraldamise rolli ka kohalikule omavalitsusele – Valga vallale.

Avalduste esitamine kohanduste rahastamiseks algas  21. veebruaril 2019 ja vald peab kokku koondatud avaldused koos hinnapakkumistega ära saatma hiljemalt  26. augustil 2019.  Omavalitsuse esitatud taotlus vaadatakse läbi 45 päeva jooksul, s.t. oktoobri keskpaigaks. Toetused makstakse välja pärast kokkulepitud tööde teostamist ja tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti allkirjastamist.

Toetuse taotlemiseks vajalikud avalduse vormid (avaldus ise, eluruumi kaasomanike nõusolek tööde teostamiseks, korteri puhul korteriühistu nõusolek) on kätte saadavad Valga valla koduleheküljel. Kodu kohandamist puudutav tegevus toimub Sotsiaalkaitseministri 06.02.2019  määrus nr 2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine” alusel ja viimane on avaldatud Riigi Teatajas  

https://www.riigiteataja.ee/akt/113022019002

Vajalikku infot on võimalik leida ka SKA veebilehelt:

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/keskkonna-kohandamine-erivajadustega-inimestele.

Juhul kui vastava problemaatikaga puututakse kokku esmakordselt, siis võib samalt veebilehelt üles otsida sotsiaaltöötajate abivahendina mõeldud juhendi „Keskkonna kohanduse abimaterjal kohaliku omavalitsuse spetsialistile”.  

Valga vallas abistavad eluruumi kohandamiseks taotluse esitajaid piirkonnakeskuste sotsiaaltöötajad (Taheva sotsiaaltöö spetsialist Evi Veerme, telefon 523 5022, evi.veerme@valga.ee, Karula sotsiaaltöö spetsialist Õnneke Hermaste, telefon 5309 0670, onneke.hermaste@valga.ee, Tõlliste sotsiaaltöö spetsialist Anu Tamm, telefon 529 0835, anu.tamm@valga.ee, Õru sotsiaaltöö spetsialist Eda Kabrits, telefon 5302 7240, eda.kabrits@valga.ee), puuetega inimeste teenuste spetsialist Valga linna piires Kristi Tsarjov, telefon 7669 948, kristi.tsarjov@valga.eening sotsiaaltöö teenistuse juhataja Jüri Kõre, telefon 5340 2123, jyri.kore@valga.ee.

Lisad:
Taotlus eluruumi kohandamiseks
Eluruumi omaniku või kaasomaniku nõusolek
Korteriühistu nõusolek

Alates 1. aprillist peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks vastama kolmele tingimusele

13.03.2019

Selleks, et saada oktoobris üksi elava pensionäri toetust, peavad 1. aprillist kuni 30. septembrini olema täidetud kolm tingimust, meenutab sotsiaalkindlustusamet. 115 euro suurust toetust makstakse neile, kes on kogu selle perioodi jooksul vanaduspensionieas, elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ning kelle vanaduspension on alla 540 euro.

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõuniku Merle Sumil-Laanemaa sõnul saavad lisaks üksi elavatele pensionäridele toetust ka koos elavad vanaduspensioniealised eestkostjad-eestkostetavad ning hooldekodude elanikud. „Sotsiaalkindlustusametil on info eestkoste kohta olemas ning hooldekodu elanike andmed kogutakse koostöös hooldekodudega.“

Toetuse saamiseks ei tule esitada taotlust, sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse välja kõigile, kes vastavad tingimustele. Pensionäri vanus ja pensioni suurus on sotsiaalkindlustusametil teada ning üksi elamise info pärineb rahvastikuregistrist.

Kui pensionär saab pensioni ka välisriigist, peab ta hiljemalt 31. augustiks teavitama sotsiaalkindlustusametit oma välisriigi pensioni suurusest. Üksi elava pensionäri toetust saab ta vaid juhul, kui Eestist ja välisriigist saadav pension jääb kokku alla 540 euro.

„Kui pensionär ei vasta mingil põhjusel tänavusel vaatlusperioodil üksi elava pensionäri toetuse saamise tingimustele, tekib tal järgmine võimalus saada toetust tuleval aastal,“ rõhutas Sumil-Laanemaa. „Ka siis võetakse aluseks rahvastikuregistris aprillist septembri lõpuni olevad andmed.“

Rohkem infot toetuse kohta leiab:

Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Alates 2019. aastast laiendati tasuta hambaravi võimalusi füüsilise ja vaimse puudega inimestele, kes ei ole psüühilise iseärasuste tõttu suutelised suuõõne hügieeni tagama või kes oma füüsilise või haigusest tingitud seisundi tõttu ei ole suutelised suuõõne hügieeni protseduure läbi viima. Sügava vaimse või füüsilise puudega inimeste hambaravi eest tasub haigekassa kogu ulatuses, ka siis kui patsiendil ei ole vaja narkoosi.

Teenust saavad osutada need hambaravikabinetid, kellel on laste hambaravi leping. Puudega inimesele teenuse osutamiseks on kindlasti vaja, et hambaarstil oleks vajalik kogemus ja koolitus. Siinkohal teeb haigekassa koostööd Eesti puuetega inimeste kojaga.

Sooviga tasuta ravi saada tuleb pöörduda raviarsti või perearsti poole. Teenuse kood on 9072.

Üldanesteesias ehk narkoosis hambaravi teenust pakuvad veebruari seisuga:
Tartu Ülikooli Kliinikum
Erakliinik STIGMA
Kalmer Lepiku Hambaravi OÜ
Kuressaare Hambapolikliinik SA
OÜ Balneom

Lisainfot puuetega inimeste hambaravi kohta loe siit:

https://www.haigekassa.ee/hambaravi/patsiendile/hambaravihuvitis#Hambaravi%20puudega%20inimesele

Eesti Hambaarstide Liit on kokku pannud omapoolsed soovitused puuetega inimeste esindajatele sujuvama hambaravi läbiviimiseks: 

Puudega inimesele hambaarsti vastuvõtu aega broneerides tuleks alustuseks uurida, kas raviasutusel on Haigekassaga sõlmitud (laste hambaravi rahastamise) leping. 
Vastuvõtule registreerimisel tuleb ravihaldustarkvara kandeks muuhulgas öelda ka patsiendi isikukood.

Vastuvõtule registreerimisel peab helistaja olema valmis jagama infot ka puudega inimese seisundi kohta:

1) Puude kirjeldus (füüsiline, vaimne)
• Kas patsient liigub iseseisvalt või ratastoolis?
• Kas patsient on võimeline ise hambaravitooli istuma?
• Kas patsient on võimeline arsti jutust aru saama ja mõistab toimuvat? Kas patsient oskab ise kirjeldada näiteks hambavalu iseloomu?
• Kas patsient on võimeline ise suud avatuna hoidma ja vajadusel püsima liikumatult?
• Kui pikalt on patsient eeldatavalt võimeline hambaarstitoolis lamama? Kas pikem kui pooletunnine visiit on patsiendile liiga kurnav?
• Juba enne vastuvõttu tuleks välja tuua, millele hambaarst peab tähelepanu pöörama ja kuidas patsiendiga kõige paremini kontakti saada (nt autistlike patsientide puhul on väga oluline teada, mis patsienti ärritab ja rahustab).

2 ) Millal oli viimane hambaarsti külastus ja millised on olnud eelnevad kogemused? Kui varasem kogemus on olnud negatiivne, siis kirjeldada, mis täpsemalt on probleemiks olnud?

3) Kirjeldada tuleks pöördumise põhjust, et hinnata raviprotseduuri pikkust. Näiteks, kas ajendiks on valunäht, tavakontroll, nähtav hambaauk, hamba eemaldamise vajadus vms. Kui tegemist on valuga, siis tuleks kindlasti kirjeldada, mis valu esile kutsub ja kaua see kestab, millal valunähud algasid püüda kirjeldada valu iseloomu.

4) Abiks oleksid eelnevalt tehtud suupiirkonna röntgenoloogilised uuringud, mis aitaksid hinnata ravivajaduse ulatust.

Hooldaja-saatjad peavad kabinetti kaasa tulema, et vajadusel abistada patsiendiga kontakti saamisel, tõstmisel jne. Kui hooldaja peab vajalikuks enne visiiti arstiga kontakteeruda, siis võib kliiniku registraatorile jätta oma kontaktandmed, et arst saaks ühendust võtta.

NB! Lamavat haiget ei saa tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida.