28.10.2021

Stenbocki maja, 28. oktoober 2021 – Valitsus kiitis täna heaks täiendavad piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Eestis hakkab kehtima üldine maskikandmise kohustus avalikes siseruumides. See tähendab, et alates homsest laieneb maskikandmise nõue ka kontrollitud tegevustele. Esmaspäevast peavad kontrollitud tegevustele pääsemiseks hakkama COVID tõendit esitama ka 12–17-aastased, erandina kehtib neile ka testitõend. COVID tõend hakkab kehtima üksnes koos isikut tõendava dokumendiga. Alates 1. novembrist peavad avalikud üritused ja tegevused lõppema kell 23. Lisaks toetas valitsus ka üldharidus- ja kutsekoolide õpilaste iganädalast seiretestimist.

Maskikandmise kohustus laieneb siseruumides ka kontrollitud tegevustele

Homsest, 29. oktoobrist laieneb maskikandmise kohustus siseruumides kõikidele kontrollitud tegevustele ja asukohtadele. Maskikohustus rakendub kõigile, kes on vähemalt 12-aastased.

Siseruumides tuleb maske hakata kandma järgmistes kohtades ja tegevustes: täiskasvanute huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolitusel ja -õppes, konverentsidel; teatris, kontserdil ja kinos; meelelahutusteenustel, muuseumites ja näitustel, samuti toitlustusasutuste üldkasutatavates ruumides. Maski tuleb kanda ka siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel ja muudel üritustel. Üldkasutatavates ruumides tuleb maske hakata kandma ka sportimisel, treenimisel, spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, samuti saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Maski ei tule kanda tegevustes, kus see ei ole võimalik, näiteks vahetul sportimisel ja veega kokkupuutel, samuti restoranis süües.

Juhul, kui inimesel on maskikandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peab ta seda kinnitama vastava arstliku tõendiga. Koroonaviiruse delta tüve aerosoolse leviku tõttu on range soovitus kanda meditsiinilisi või nendega võrdsustatud kaitsemaske.

Maskikandmise kohustusest on vabastatud töötajad, kui tööandja on konkreetse töökeskkonna riskianalüüsis näinud ette muul viisil koroonaviiruse leviku tõkestamise.

12–17-aastased peavad esitama kontrollitud tegevustes COVID tõendi, kehtib ka testitõend

Alates 1. novembrist peavad kontrollitud tegevustele pääsemiseks hakkama COVID tõendit esitama ka 12–17-aastased (kaasa arvatud). Vaktsineerimiskuuri läbimise või haiguse läbipõdemise tõendi kõrval kehtib alaealistele üritustele ja tegevustele pääsemiseks ka koroonaviiruse PCR või antigeen-RT testi negatiivse tulemuse tõend. PCR test peab olema tehtud mitte rohkem kui 72 tundi ning antigeen-RT test mitte rohkem kui 48 enne üritust ning test peab olema tehtud tervishoiuteenuse osutaja poolt. Lisaks aktsepteeritakse ka üldapteegis tehtud antigeeni kiirtesti tulemust. Alaealistele hakkab kehtima lisaks vaktsineerimise või läbipõdemise tõendile ka testitõend, kuna neile avanesid vaktsineerimisvõimalused oluliselt hiljem kui täiskasvanutele.

Alaealised ei pea hakkama COVID tõendit esitama huvihariduses ja – tegevuses, noorsootöös, täienduskoolituses ja -õppes ega sportimisel ja treenimisel. Kõigis nendes valdkondades kehtib lastele ja noortele samasugune testimise, lähikontaktsuse ja eneseisolatsiooni kord nagu koolielus.

Vähemalt 12-aastased peavad hakkama COVID tõendit esitama teatris, kontserdil ja kinos; meelelahutusteenustel, muuseumites ja näitustel, toitlustusasutustes kohapeal söömiseks-joomiseks; samuti saunades, spaades, veekeskustes jm.

18-aastastele ja vanematele kehtib jätkuvalt vaid vaktsineerimise või läbipõdemise tõend.

COVID tõend kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga

Alates 1. novembrist tuleb korraldatud üritustel ja tegevustes osalemiseks koos COVID tõendiga esitada ka isikut tõendavat dokumenti. See tähendab, et tegevuste korraldaja peab hakkama COVID tõendite kontrollimisel tuvastama ka tõendi esitaja isikusamasust. Seni tuli külastajatelt isikut tõendavat dokumenti küsida vaid põhjendatud kahtluse korral.

Avalikud üritused ja tegevused peavad lõppema kell 23

Alates 1. novembrist kehtestatakse avalikes siseruumides liikumispiirang kella 23-st kuni 6-ni. Piirang ei kehti kaupluste ja teenuse osutajate teenindusala lahtiolekuaegadele, samuti toitlustusasutustes toidu kaasa ostmiseks.

Tegevusaja piirangust on põhiliselt mõjutatud öölokaalid ja -klubid, baarid ja teised meelelahutus- ja lõbustusasutused. Uksed peavad klientide kohapealseks ajaveetmiseks sulgema kinod, teatrid ja kontserdimajad, muuseumid ja näitusasutused. Piirang puudutab ka veekeskuseid, spaasid, avalikke saunu, basseine jm. Kell 23 peavad olema lõppenud ka spordivõistlused ja -üritused.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab tänaste otsuste korralduse ja seletuskirja kodulehel kriis.ee.

Lisaks pidasid valitsuse liikmed vajalikuks anda suunis, et avalikus sektoris jäetaks kuni 10. jaanuarini ära kõik suuremad üritused,  mis ei ole vältimatult vajalikud.

Valitsuse liikmete täiendav suunis puudutab eesmärki tõsta 90 protsendini valitsusasutuste, riigiasutuste ning riigi hallatavate eraõiguslike juriidiliste isikute täisvaktsineeritusega hõlmatust. Sama eesmärgi poole peavad püüdlema ka kõik kohalikud omavalitsused koos oma asutustega.

Seiretestimine koolides

Koroonaviiruse leviku ahelate võimalikult kiireks katkestamiseks koolikeskkonnas toetas valitsus ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna ettepanekut viia üldharidus- ja kutsekoolides sisse iganädalane seiretestimine.

Kuna seiretestimine ei ole osa piirangute regulatsioonist, siis valitsuse korralduse tasandil seda ei reguleerita. Täiendavat infot seiretestimise kohta jagab haridus- ja teadusministeerium: https://www.hm.ee/et/uudised/peale-koolivaheaega-hakatakse-nakatunute-kiireks-avastamiseks-koolides-labi-viima

Täiendavad kontrollimeetmed kehtestatakse koroonaviiruse epideemilise leviku takistamiseks ja sellest tuleneva haiglate ülekoormuse vähendamiseks. Koroonaviiruse leviku riskitase Eestis on väga kõrge, nakatamiskordaja R püsib üle-eestiliselt 1,13 piires.

Inimeste massiline nakatumine koroonaviirusesse on toonud kaasa hüppelise raskete haigusjuhtumite kasvu ja tervishoiusüsteemi ülekoormuse. Tänase päeva seisuga on viimase 7 päeva keskmine nakatunute arv 1605 ja 7 päeva keskmine uute haiglaravi vajavate inimeste arv 62,14. 7 päeva keskmine surmade arv on 6,71. Tänase päeva seisuga viibib haiglaravil kokku 542 COVID-19 patsienti, neist juhitaval hingamisel 29 patsienti. Üle 60 aastaste inimeste 7 päeva nakatumiste keskmine on 274,1. Täisvaktsineeritud täiskasvanud elanikkonna hõlmatus on 66,48% protsenti.

Terviseamet ennustab järgmistel nädalatel haigestumise kasvu jätkumist. Sellel nädalal võib prognoosida keskmiselt umbes 1600–1700 nakatunut päevas ja rekordilised üle 11 000 nakatunu nädalas.

Eelmisel nädalal kasvas haigestunute arv kõikides vanusrühmades, suurem kasv oli vanusrühmas 75–79 (47% võrra), 0–4 (46%), 65–69 (43%) ja 80+ (39%). Jätkuvalt kasvab haigestunute arv vanusrühmades 5–9 ja 10–14 ning nende vanemate seas vanuses 30–44. Endiselt suurem on nii haigestunute absoluutarv kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta koolilaste seas, eriti vanuses 10–14 eluaastat. Kahe nädala jooksul tuvastatud COVID-19 nakatunutest iga viies on laps vanuses 5–14 eluaastat.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Riik hüvitab vähemkindlustatud peredele elektri-, gaasi- ja küttehinna tõusu

Rahandusministeeriumi pressiteade
28.10.2021

Vabariigi Valitsus andis heakskiidu riigihalduse ministri ettepanekule toetada elektrienergia hinnatõusu mõjude leevendamiseks vähemkindlustatud peresid. Omavalitsuste kaudu hüvitatakse peredele esialgu septembrist märtsini 80% elektri-, gaasi- ja kaugkütte hinnatõusust.

„Kaalusime erinevaid energiahinna tõusu leevendamise võimalusi ning lauale jäi toetus vähemkindlustatud leibkondadele kui kõige haavatavamale sihtrühmale,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Toetame peresid pikemaajalist keskmist hinnataset ületavate arvete tasumisel, et niigi keerulisel koroonaviiruse leviku ajal nende perede koormus ei kasvaks.“

Ministri sõnul hakkab hüvitise taotlemine toimuma kohaliku omavalitsuse kaudu eeldatavasti detsembrist ja tagasiulatuvalt. „Palume omavalitsused toetuste andmisel appi, sest nemad teavad oma inimesi ja peresid kõige paremini. Arusaadavalt siin omavalitsuste töökoormus kasvab, hüvitame omalt poolt linnadele ja valdadele toetuse andmisega kaasnevad kulud,“ kinnitas Aab.

Keskkonnaministri Tõnis Mölderi hinnangul tuleb panustada rohepöördesse, kuid olla valmis kompenseerima pretsedenditut hinnatõusu. „Hüvitis kaetakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside ehk CO₂ lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulu osast, mis ületab varem prognoositut. Käesoleva aasta suveprognoosi kohaselt saab rahaline maht olema suurusjärgus kuni 37 miljonit eurot, mis peaks olema lähikuudeks piisav, et energiaarvete hinnatõusu kulusid katta,“ selgitas keskkonnaminister.
“Lisaks ajutistele leevendusmeetmetele tuleb märkimisväärselt panustada uute taastuvenergia tootmisvõimsuste loomisesse, et hoida tulevikus energiahindu stabiilsena,” märkis Mölder.

Hüvitise sihtrühmaks on leibkonnad, kelle netosissetulekud on allpool suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piiri arvestatakse pere ühe inimese kohta 673 € kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3. Nii on näiteks kahe täiskasvanu ja kahe alla 14-aastase lapsega pere suhtelise vaesuse piiriks arvestatud 1413 eurot.

Seega saavad esialgsel hinnangul hüvitist taotleda kuni 70 000 peret, kellele hüvitatakse suurem osa elektri, gaasi või toasooja hinnatõusust. Hüvitise arvutamisel on aluseks võetud ühikuhinnad elektril alates 60 €/MWh (6 s/kWh), gaasil 30 €/MWh (3 s/kWh) ning kaugküttel alates 65 €/MWh (6,5 s/kWh). Kuna enamike tarbijate energiaarvetel ei ole hindu komponentide lõikes välja toodud, lähtutakse kõigi taotlejate puhul hüvitamisel energiaarvetel toodud kogumaksumusest, mis sisaldab ka käibemaksu, taastuvenergia tasusid, aktsiise ja võrgutasusid. Nii hüvitatakse 80% energia koguhinnast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh).

Olenevalt energiatariifidest, taotluste arvust ning eraldatud hüvitiste mahust, otsustatakse 2022. aasta veebruaris selleks ajaks selgunud andmete alusel, kas hüvitamist on võimalik jätkata ka aprillis-mais.

Hüvitamise täpsemad tingimused sätestatakse riigihalduse ministri määrusega, mis on juba väljatöötamisel. Omavalitsused peavad toetuse andmiseks omakorda vastu võtma vastavad korrad. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saavad sihtrühma kuuluvad pered hüvitist taotlema hakata detsembrist ja tagasiulatuvalt ka sügiskuid arvestades.

Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hinnatõusu mõjude leevendamiseks paralleelselt välja töötanud meetme elektri võrgutasu hüvitamiseks 50% ulatuses kõigile, sh kodutarbijatele. Hüvitis kajastub elektriarvetel oktoobrist märtsikuuni võrguteenuse poole väiksema maksumusena.

Geili Heinmaa

peaspetsialist | kommunikatsiooniosakond
Tel 611 3119 | 5850 3951  
Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

22.10.2021

Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu korraldatakse alates esmaspäevast ümber perearstikeskuste töö ja perearstid keskenduvad vaktsineerimisele

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik allkirjastas käskkirja, millega korraldatakse alates esmaspäevast, 25. oktoobrist ümber perearstikeskuste töö. Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu pakuvad kõik perearstikeskused tulevast nädalast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile inimestele sõltumata nimistust. Terviseameti korraldusel piiratakse samaks perioodiks perearstikeskuste plaanilise töö mahtu.

„Terviseameti hinnangul on Eestis koroonaviiruse levikuga seotud olukord üks Euroopa raskemaid. Haigestumus on kõrge, kuid vaktsineerimisega hõlmatus Euroopa Liidu keskmisest paraku selgelt madalam. Ühiskonnas vaktsineerituse oluliseks tõstmiseks teevad alates 27. oktoobrist kõik perearstikeskused üle Eesti COVID-19 vastaseid vaktsineerimisi nii esimese, teise kui tõhustusdoosiga, samuti tasuta gripivaktsineerimisi üle 65-aastastele. Perearstid ja -õed vaktsineerivad kõiki soovijaid, sõltumata sellest, kas inimene kuulub konkreetsesse nimistusse,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Terviseameti juhi käskkirjaga viiakse alates 25. oktoobrist kogu Eesti tervishoiu valmisolek tasemele 2. Valmisoleku taset tõstetakse nii kiirabis, statsionaarses eriarstiabis kui üldarstiabis. Valmisoleku taseme tõstmine võimaldab seada ajutisi piiranguid tervishoiu kättesaadavusele ning kehtestada tervishoiuteenuste osutamisele ajutiselt tavapärasest erinevaid nõudeid.

„Perearstikeskused üle Eesti mobiliseerivad oma jõud inimeste nõustamisele ja vaktsineerimisele,” selgitas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. „Oleme sügavas tervisekriisis, mis puudutab täna iga Eesti elanikku. Ainus õige otsus on end vaktsineerida ja see otsus on täna inimeste endi kätes. Kutsun inimesi võtma ühendust perearstikeskusega, et panna esimesel võimalusel kinni aeg vaktsineerimisele.”

Terviseameti juhi korraldusel on üldarstiabi osutajatel õigus COVID-19 epideemia tõrjumisel vaktsineerimiste tegemiseks lükata vajadusel edasi sõeluuringud, stabiilsete krooniliste haigete tervisekontrollid, üle 2-aastaste laste ennetavad tervisekontrollid, mitte-aegkriitiliste tervisetõendite väljastamiseks vajalikud tervisekontrollid. Samal ajal jätkatakse ägedate mittenakkuslike ja nakkuslike patsientide vastuvõttudega, ägenenud krooniliste haigustega patsientide ja vaimse tervise probleemidega patsientide vastuvõttudega, riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega, alla 2-aastaste laste tervisekontrollidega, aegkriitiliste tervisetõendite väljastamiseks vajalike tervisekontrollidega ning muude vastuvõttudega, mida ei saa patsiendi tervise tõttu edasi lükata.

Eestis on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1195 ning järgmistel nädalatel on oodata haigestumise kasvu jätkumist. Samuti kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv. Vaktsineerimiskuur on lõpetatud ca 55% elanikkonnast, ca 65% täiskasvanud elanikkonnast ning ca 71 protsendil üle 60-aastastest.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

19.10.2021

Stenbocki maja, 19. oktoober 2021 – Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks otsuse, mille järgi peab koolis koroonaviirusesse nakatunuga lähikontakti sattunud õpilane sooritama PCR testi alates kontakti 4. päevast. Kuni PCR testi tulemuse teadasaamiseni peab ka haigussümptomiteta õpilane koju jääma. Testima ei pea vaktsineeritud õpilased ega õpilased, kes on COVID-19 haiguse läbipõdenud.

Muudatusega laieneb nakkusohutuse tagamise kord ka kuni 12-aastastele õpilastele, kes peavad pärast koolis aset leidnud lähikontakti hakkama tegema PCR testi ja jääma kuni testi tulemuse teadasaamiseni koju. Samas, kuna 12-18-aastased ei pea enam pärast COVID-lähikontakti koolis sooritama viivitamatut antigeeni testi, väheneb testide tegemise üldarv.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on ühiskondlik huvi hoida koolid COVID-kriisis avatuna ja samas katkestada võimalikult kiirelt kooliperedes hargnevad nakkusahelad. „Nakkuse levik koolides on suur murekoht. Me küll teame, et lapsed ja noored ise seda haigust reeglina raskelt ei põe, kuid nad siiski haigestuvad ja viivad koroonaviiruse koju, kus see võib vaktsineerimata perekondades tuua kaasa ränki haigusjuhtumeid,“ lausus Kallas.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas, et möödunud õppeaasta kogemus näitas teravalt, kui oluline on kogu koolipere jaoks säilitada harjumuspärane õppeprotsess ja seda viisil, mis võimaldaks hoida koroonaviiruse levikut kontrolli all. „COVID-kriisi lahendamise üks olulisemaid eesmärke on hoida koolid avatuna ja õppetöö käimas, et lapsed ja noored saaksid võimalikult head haridust ega maksaks epideemia kõrvalmõjuna tulevikus ränka hinda elus halvema hakkamasaamise tõttu,“ ütles Kersna. „Meie pedagoogid, teadlased, lapsevanemad ja usun, et suurem osa ühiskonnast on siin ühel meelel, et koolide avatuna hoidmiseks tuleb teha kõik pingutused.“ Samuti märkis minister, et koolide avatuna hoidmisesse saab kaasa aidata iga lapsevanem, kes usaldab arste ja laseb vaktsineerida nii ennast, kui oma 12 aastaseks saanut või vanemat last. „Täna loeb iga süst, et Eesti rahvas oleks tervem ja haritum,“ ütles Kersna.

Uuendatud korra järgi tohib õpilane pärast nakkusohutust tõendava PCR testitulemuse teadasaamist taas osaleda nii õppetöös kui ka kõigis huviringides. See tähendab, et ka koolivälisele huviharidusele, huvitegevusele ja noorsootööle, aga ka õpilaste spordivõistlustele ning spordi- ja liikumisüritustele, hakkab kehtima sama regulatsioon.

Juhul, kui õpilane ei ole nõus end testima, peab ta viibima 10 päeva eneseisolatsioonis. Testimisest on vabastatud kõik vaktsineeritud õpilased ja õpilased, kes on haiguse läbi põdenud.

Ilma testimiseta saab nn lihtsustatud  isolatsiooni jääda ainult lasteaias või lastehoius toimunud lähikontakti korral eelkooliealine laps. See tähendab, et koolieelses lasteasutuses lähikontakti sattunud lapse puhul tuleb jälgida tervist ja kui lapsel ei ilmne haigussümptomeid, tohib ta lasteaias või -hoius edasi käia ja ka osaleda sama asutusepõhises huvitegevuses. Väljaspool asutust toimuvatest trennidest või muudest huviringidest tohib ta osa võtta pärast 10 päeva möödumist lähikontaktist.

Sõltumata vanusest peab laps või noor jääma pärast lähikontakti ilmnenud COVID-19 haigussümptomeid koheselt koju.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

press@riik.ee

Sotsiaalministeerium

Eesti Perearstide Selts

PRESSITEADE

21. oktoober 2021

Kõik Eesti perearstid ja -õed kutsuvad nõustamisele ja vaktsineerima

Eesti perearstid ja -õed kutsuvad 27. oktoobrist kuni 5. novembrini inimesi nõustamisele ja vaktsineerima. Perearstikeskuses saab vaktsineerida COVID-19 vastu nii esimese, teise kui tõhustusdoosiga ning üle 65-aastastel on samaaegselt võimalik ära teha ka tasuta gripivaktsiin.

• Vaktsineerimiseks võta ühendust oma perearstikeskusega. Vaktsineerima võib minna koos lähedase või tuttavaga – vaktsineeritakse ka neid, kes pole konkreetse perearsti nimistus. 
• Tõhustusdoose tehakse üle 65-aastastele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest.
• Liikumisraskustega inimesi vaktsineeritakse ka kodus. Anna teada kodus vaktsineerimise vajadusest oma perearstile või infotelefonil 1247.
• Krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad COVID-19 haiguse raskelt põdemise ohtu.
• Tõsisemad kõrvaltoimed on kõigil COVID-19 vaktsiinidel harvemad kui paljudel igapäevastel ravimitel. Eakatel ja krooniliste haigustega inimestel esineb kõrvaltoimeid vähem.

“Oleme jõudnud olukorda, kus kõrge nakatumine koroonaviirusega hakkab piirama kõikide Eesti elanike vabadust ja ohustama tervist. Iga päev toob kõrgemad nakatumisnumbrid igas vanuserühmas  ja COVID-19 surmade arv saab olema kasvavas trendis,” kirjeldas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. “Kui teil on kõhklusi, pidage oma perearstikeskusega nõu ja tulge vaktsineerima.” 

Perioodil 27. oktoobrist kuni 5. novembrini keskenduvad perearstikeskused vaktsineerimisele ja sellega seotud nõustamisele, samuti tagatakse erakorraline arstiabi. Samal perioodil võidakse lükata edasi kergemate tervisehädadega tegelemine, sõeluuringud, plaanilised krooniliste haigete tervisekontrollid ning selliste tervisetõendite tegemine, millega ei ole kiire.

Dr Vallikivi rõhutas, et ainult vaktsineerides saab vältida olukorra kiiret halvenemist. “Ainus tee olukorrast välja on langetada õige otsus, võtta ühendust oma perearstikeskusega ja minna vaktsineerima. Seepärast on perearstid üle Eesti otsustanud 27. oktoobrist 5. novembrini keskenduda põhitööna inimeste nõustamisele ja vaktsineerimisele. Arstidena on meie eesmärk teha omalt poolt kõik, et pakkuda inimestele võimalust teha kaitsesüst perearstikeskuses,” rääkis dr Le Vallikivi.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on perearstide ja -õdede roll väga oluline, et kaitsesüsti võimalus jõuaks kõigi Eesti inimesteni. „Perearstid ja -õed on olnud Eesti elanike, eeskätt riskirühmade, vaktsineerimisel asendamatud. Vaktsineerimine on paljude inimeste jaoks erinevatel põhjustel otsus, milleni jõudmine pole kerge. Informatsiooni üleküllus on inimestele hirmutav ja seepärast ongi hea, kui on võimalus oma perearsti või -õega murekohad ja vaktsineerimise olulisus rahulikult üle rääkida,“ ütles minister Kiik.

Perearstid vaktsineerivad peamiselt Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga. Perearsti või -õega saab ka arutada, milline vaktsiinidest on inimesele sobivaim ja leida talle parim lahendus.

Tõhustusdoose tehakse üle 65-aastastele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest. Soovi korral võivad ka teised vaktsineeritud täisealised tõhustusdoosi saada, kuid esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest peab olema möödas vähemalt kaheksa kuud.

Usaldusväärset infot vaktsiinide kohta leiab veebilehelt: www.vaktsineeri.ee.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

Stenbocki maja, 19. oktoober 2021 – Valitsus leppis täna põhimõtteliselt kokku uutes kontrollmeetmetes ja toetustes, et leevendada haiglate ülekoormust ja paremini ohjeldada koroonaviiruse epideemilist levikut. Täiendavad kontrollmeetmed kehtestatakse ajutiselt esmaspäevast, 25. oktoobrist kuni 10. jaanuarini 2022.

Rangemaks muutub maskikandmise kohustus, mittevaktsineeritud täiskasvanutele piiratakse muu hulgas ligipääsu meelelahutusele, kultuurile, toitlustusasutustes kohapeal söömisele-joomisele. Toetust kriisiga toimetulekuks hakkavad saama haiglad. Vaktsineerimistempo tõstmiseks hakkavad toetust saama perearstikeskused ja kohalikud omavalitsused.

„Epidemioloogiline olukord Eestis on väga kriitiline ning elude päästmiseks on praeguseks kõik Eesti haiglad olnud sunnitud plaanilist ravi piirama,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Selleks, et vältida kriisiolukorra edasist halvenemist, leppis valitsus põhimõtteliselt kokku abinõudes, millega kaitsta ühiskonna ja haiglavõrgu toimimist ning soodustada vaktsineerimist.“

Rangem kohustus kanda avalikes kontrollimata siseruumides maske

Valitsus sätestab, et avalikus nakkusohu suhtes kontrollimata siseruumis tuleb hakata kandma maske ning enam ei piisa senisest suu ja nina katmisest.

Lisaks annab valitsus tungiva soovituse kanda alates 12. eluaastast maske ka korraldatud tegevuste puhul, kus kontrollitakse vaktsineeritust või haiguse läbipõdemist. See puudutab näiteks kino, teatrit, kontserti.

Koroonaviiruse levikut takistavad ainult meditsiinilised või nendega võrdsustatud maskid, mistõttu soovitab valitsus inimestele kasutada üksnes neid.

Kontaktide vähendamine

Ettevõtjad peavad tagama kaubandus- ja teeninduspindadel hajutatuse. Kaubanduskeskuste üldkasutatavatel pindadel olevad istumis- ja mängualad on soovitav sulgeda.

Valitsus soovitab tungivalt nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimestel jääda võimalusel kodutööle.

Vaktsineerimata inimeste kaitsmise kontrollmeetmed

COVID-tõendina jäävad kehtima üksnes vaktsineerimist või COVID-19 haiguse läbipõdemist kinnitavad tõendid. See tähendab, et inimesed, kes pole COVID-i vastu vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, ei saa enam osa võtta korraldatud tegevustest, kus COVID-tõend on nõutav.

Piirang hõlmab sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täienduskoolitust ja täiendõpet, samuti spordivõistluseid ning spordi- ja liikumisüritusi, avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid, spaasid, basseine, veekeskuseid ja ujulaid, avalikke koosolekuid ja üritusi, konverentse, teatrit, kontserte, kino, muuseume, näitusasutusi, meelelahutusteenuse osutamist, toitlustusettevõtteid.

Toetused vaktsineerimise edendamiseks ja haiglatele kriisiga hakkamasaamiseks

Toetusmeede haiglatele

Valitsus toetab ettepanekut tõsta COVID-19 patsiendi voodipäeva eest makstavat lisatasu haiglatele 75protsendi võrra. Meede kehtib oktoobrist detsembrini 2021.

Toetus haiglatele läheb maksma 11,79 miljonit eurot ja selle katmine planeeritakse Haigekassa reservkapitalist, mis tuleb uuel aastal taastada.

Toetused perearstikeskustele

Valitsus eraldab sihtotstarbelisse reservi 5 miljonit eurot perearstikeskustele tulemustasude  maksmiseks 60+ vanuserühmas suurema vaktsineerituse taseme saavutamiseks. Sotsiaalministeerium töötab koos Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Seltsiga välja toetuse täpsemad kriteeriumid.

Lisaks toetab valitsus ettepanekut maksta perearstikeskustele täiendavat tasu kuni 120 vaktsineerimise korra kohta nädalas nimistu põhiselt tavahinnaga 5.30 eurot, alates 121 süstist kasvaks tasu iga süsti eest kahekordseks ehk 10.60 eurot. Analoogne täiendava tasu maksmine kehtiks ka kooliõdedele. Meede kehtib kuni 30. novembrini 2021. Toetuse kulu on hinnanguliselt 415 000 eurot ja selle katmine on planeeritud haigekassa eelarvest.

Kaheastmeline toetusmeede kohalikele omavalitsustele

Kohalikku omavalitsust, kes suurendab elanike hõlmatust vaktsineeritusega võrreldes 1. oktoobri seisuga +10 protsenti, toetatakse 5 euroga iga vaktsineeritud elaniku kohta. Teise astmena makstakse kohalikule omavalitsusele toetust 5 eurot iga vaktsineeritud elaniku kohta täiendavalt ka siis, kui täiskasvanud elanikkonnast on täisvaktsineeritud vähemalt 80 protsenti.

Meede kehtib aasta lõpuni ning selleks kulub ligikaudu 11,5 miljonit eurot.

Valitsus plaanib uuendatud COVID regulatsiooni korralduse heaks kiita lähiajal.

12.10.2021 allkirjastati koostööleping Valgamaa Puuetega Inimeste Koja ja Valgamaa Kutseõppekeskuse vahel, mille kohaselt alustavad õppimist abikoka õpilased Kungla 15, Valga.

Iga päevaga aina enam me tajume ja näeme kuidas maailm meie ümber muutub. Me oleme osalised suures protsessis, kus iga inimene on suur väärtus. Hea meel on tõdeda, et üheskoos mõeldes ja head tahet üles näidates on võimalik saavutada koostöö, mille tulemusena avanevad võimalused ka neile, kelle jaoks oleks tava olukorras kooli uksed suletuks jäänud.

Rõõmsat kooliteed, kannatlikku meelt ja sihikindlust õppuritele!

—

Marika Ein

Valgamaa Puuetega Inimeste Koda