Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

28.02.2021

COVID-19 vaktsineerimise tempo kasvab, sel nädalal on tehtud ligi 24 000 vaktsineerimist

Tänahommikuse seisuga on Eestis kokku tehtud 112 503 COVID-19 vaktsineerimist. Vähemalt ühe doosiga on praeguseks vaktsineeritud 78 576 ja mõlemad vaktsiinidoosid on saanud 33 927 inimest. Sel nädalal on hommikuse seisuga tehtud 23 751 vaktsineerimist, mida on ligi 20% võrra rohkem kui eelmisel nädalal. Vaktsineerimise tempo on tõusnud kuus nädalat järjest.

Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt perearstide juures riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine ning erinevate tervishoiuasutuste juures eesliinitöötajate – haridusasutuste töötajate, politsei- ja päästeteenistujate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate vaktsineerimine.

„COVID-19 haigus on ettearvamatu ja selle kulg inimeseti erinev. Kõik COVID-19 vaktsiinid kaitsevad raske COVID-19 haiguse eest ning aitavad seeläbi ära hoida haiglaravi vajadust ja surmajuhtumeid. Vaktsineerides saame kaitsta ennast ja teisi, hoida ära tervishoiusüsteemi ülekoormust ning liikuda järk-järgult tagasi meile seni harjumuspärase elukorralduse juurde,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Vaktsineerimise sujuvamaks kulgemiseks palume vaktsineerimisele kutsutud või registreerunud inimestel minna alati kohale kokkulepitud ajaks või anda esimesel võimalusel teada, kui mingil põhjusel minna ei saa. Vaktsineerimisele minemata jätmine tähendab, et kellegi teise võimalus vaktsiini saada lükkub edasi.“

Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel kasutakse üle 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiine ning alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks AstraZeneca COVID-19 vaktsiini.

Hõlmatus esimese vaktsiinidoosiga on Eestis praeguseks 5,9% (Euroopa Liidus keskmiselt alla 5%). Üle 80-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 23,2%. Üle 80-aastaste hõlmatus on suurem nendes maakondades, kus perearstidel on olnud võimalik riskirühma kuuluvaid inimesi vaktsineerida – Jõgevamaal 33,2%, Järvamaal 31,6%, Pärnumaal 34,1%, Raplamaal 34,6%, Tartumaal 29,2%, Viljandimaal 26,8%, Võrumaal 27,8%, Harjumaal 26%.

Kuna üle 70-aastastele sobivate Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiinide kogused on väga piiratud, siis on võimaldatud vaktsiini perearstidele järk-järgult maakondade kaupa. Tuleva nädala jooksul saavad vaktsineerimisega alustada ka Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa ja Valgamaa perearstid. Selliselt maakondade kaupa liikudes on võimalik saavutada võimalikult laia riskirühma inimeste vaktsineerimisega hõlmatust kõige kiiremini.

Vaktsineerimisi on teinud kokku 424 tervishoiuasutust. 43% kõigist COVID-19 vaktsineerimistest on tehtud haiglate poolt, 38% on tehtud peremeditsiiniasutustes (kokku 338 perearstikeskust) ja õendusabiteenuse pakkujad on teinud 11% kõigist vaktsineerimistest.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

18.02.2021

Stenbocki maja, 18. veebruar 2021 – Valitsus leppis täna kabinetinõupidamisel kokku koroonaviiruse leviku kasvu piiramiseks vajalikud meetmed, mis hakkavad kehtima esmaspäeval.

Peaminister Kaja Kallase sõnul levib koroonaviirus kõikjal Eestis ja haigestumuse intensiivsus on kõrge. “Nakkuse leviku pidurdamiseks otsustasime lausaliste piirangute asemel rakendada ajutisi meetmeid seal, kus oht nakatuda on kõige suurem. Valitsuse kehtestatavate reeglite eesmärk on tagada, et meie tervishoiusüsteem peaks koormusele vastu,” ütles ta.

Kallas toonitas samas, et kõige suurem mõju viiruse levikule on igaühe enda käitumisel. “Panen kõigile südamele: vähendage teiste inimestega kokkupuuteid, püsige rohkem kodus, peske käsi ja kandke maski, et alandada viiruse edasi kandumise riski. Kutsun ka tööandjaid lubama töötajad võimaluse korral kaugtööle, kuna töökohad on üks peamisi kohti, kus tekivad suured nakkuskolded,“ ütles ta. “Rangemate piirangute ära hoidmiseks on hädavajalik praegusi piiranguid täita. Hajutatus, maskid ja kontaktide vähendamine on ainus viis hoida ühiskond ja majandus avatuna.”

Haridus
Teadusnõukoja ettepanekul otsustas valitsus, et pärast koolivaheaja lõppu ei toimu koolihoonetes alates 5. klassist ühe nädala jooksul kohapealset õppetööd, et katkestada nakkusahelad. Seega ei või õppijad 1.–7. märtsini üldhariduskoolide õppehoonetes viibida ega seal liikuda.

Piirang ei kehti 1.–4. klassi õpilastele ega siis, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.

Huviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe ja noorsootöö ja sport
Laste, noorte ja täiskasvanute huvihariduses, huvitegevuses, täiendkoolitusel, täiendõppel, noorsootöös ning sportimisel ei ole rühmaviisiline tegevus vähemalt kahel järgmisel nädalal lubatud.

Sisetingimustes võib kokku viibida maksimaalselt 200 inimest. Välitingimustes on huviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe, noorsootöö ja sportimine lubatud mitte rohkem kui 250 inimesel, kui järgitakse inimeste hajutamise nõuet. Sama kehtib ka välitingimustes toimuvatele spordivõistlustele.

Avalikud kogunemised ja jumalateenistused
Mittestatsionaarsete istekohtadega avalikud kogunemised ja jumalateenistused on sisetingimustes lubatud kuni 50-protsendilise täitumuse korral. Sel juhul võib siseruumides kogunemistel osaleda mitte rohkem kui 200 inimest. Välitingimustes võib üritustel osaleda kokku kuni 250 inimest, kuid nad peavad olema hajutatud.

Meelelahutus
Samad reeglid ehk nii 50-protsendilise täitumuse nõue, sisetingimustes 200 ja välitingimustes 250 inimese piirmäär kehtivad ka meelelahutusteenuse osutamise kohtades ja ajal. Nõuded kehtivad meelelahutusteenuse osutamisel nii avalikes kui ka mitteavalikes kohtades.

Toitlustus
Söögikohtades hakkab järgmisest nädalast kehtima 50-protsendilise täitumuse reegel. Lisaks peab valitsus vajalikuks rakendada toitlustusasutustes kehtivate nõuete täitmise üle sihitatud järelevalvet.

Saunad, basseinid, veekeskused ja ujulad
Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates tohib järgmisel kahel nädalal teha üksnes sporti, kui järgitakse sportimisele kehtestatud reegleid.

Piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, samuti puuetega inimeste tegevustele.

Tegemist on valitsuse kabinetinõupidamisel tehtud põhimõtteliste otsustega, ametlikult annab valitsus vastava korralduse lähiajal.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo üksus

–
press@riik.ee

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

20.01.2021

Riskirühmade vaktsineerimisega perearstikeskustes on plaanis alustada veebruaris

Sotsiaalministeerium uuendas koostöös COVID-19 vaktsineerimise juhtrühma ja riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaani. Uuendatud plaanis on täpsemalt määratletud COVID-19 riskirühmad, kellele tuleb vaktsineerimist võimaldada esmajärjekorras. Riskirühmade vaktsineerimisega perearstikeskustes on kavas alustada veebruaris.

„Jaanuarikuu jooksul jätkatakse Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste piires vaktsineerimisi hooldekodudes ning tagatakse teine vaktsiinidoos esimese doosiga vaktsineeritutele. Kui Eestisse saabuvad vaktsiinikogused võimaldavad, siis on kavas alates tulevast nädalast võimaldada järk-järgult vaktsineerimist ka teistele tervishoiutöötajatele, kes ei ole seotud perearstikeskuste, haiglate või hooldekodudega,“ ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.

Plaan näeb ette, et perearstikeskustes algab riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine veebruaris. Riskirühma inimesed on omakorda jagatud vastavalt riski tõsidusele väiksematesse gruppidesse. Kõige esimesena kutsutakse vaktsineerima üle 80-aastaseid Eesti elanikke. Nendele järgnevad vanemad kui 70-aastased, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu on neil risk haigust väga raskelt põdeda ning vajada haiglaravi. Ülejäänud riskirühma moodustavad peamiselt teatud kaasuvaid haiguseid põdevad inimesed ja kõik üle 70-aastased inimesed, olenemata kaasuvate haiguste olemasolust.

„Riskirühmade vaktsineerimise järjestus on seatud vastavalt COVID-19 haigestumise raskuse riskile, et võimaldada esmajärjekorras vaktsineerimist kõrge riskiga inimestele, ennetada rasket haigestumist ja suremust ning vältida tervishoiusüsteemi ülekoormust,“ lisas Maris Jesse.

Haigekassa esmatasandi osakonna juhi Külli Friedemanni sõnul tehakse praegu riskirühma vaktsineerimise alguseks ettevalmistusi ning algusaeg selgub lähinädalatel. „Kui aeg käes, edastame riskirühma kuuluvatele inimestele teavituse eesti.ee e-posti aadressile ning perearstikeskustest hakatakse nendega järk-järgult ühendust võtma,“ ütles Külli Friedemann. „Viiruse leviku peatamiseks ja kõige haavatavama elanike grupi kaitseks on äärmiselt oluline vaktsineerida võimalikult suur osa riskigruppi kuuluvatest inimestest.“

Riskirühma kuuluvate inimeste nimekirjad on koostatud haigekassa andmete põhjal, võttes aluseks Eesti Perearstide Seltsi ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga koostöös kindlaks määratud seisundid. Nimekirjad on saadetud perearstidele, kes vaatavad oma nimistu patsientide nimekirjad üle ning veenduvad, et riskirühma inimesed on nimekirjadega kaetud.

Eesti Perearstide Seltsi juhi, dr Le Vallikivi sõnul on perearstid riskirühmade vaktsineerimiseks valmis. „Saame alustada riskirühmade vaktsineerimisega veebruaris, kui Eestisse saabuvad vaktsiinikogused seda võimaldavad. Kõik riskirühma kuuluvad inimesed saavad võimaluse vaktsineerida, seega ei ole põhjust muretseda. Riskirühmi hakatakse vaktsineerima kutsuma järk-järgult, inimestele saadetakse teavitused ja nendega võetakse ka otse ühendust,“ ütles dr Le Vallikivi.

Riskirühma kuulub kokku ligi 360 000 inimest. Riskirühmas olevate inimeste vaktsineerimise periood sõltub Eestisse saabuvatest vaktsiinikogustest. Niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiine, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale.

Tänahommikuse seisuga oli Eestis tehtud 20 478 vaktsineerimist, neist 19 637 on vaktsineerimised esimese doosiga ja 841 inimest on vaktsineeritud kahe doosiga.

Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 477 726 doosi vaktsiini. Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaan (19. jaanuari seisuga)

Ametlik info COVID-19 vaktsineerimise kohta Eestis: www.vaktsineeri.ee/covid19
Korduma kippuvad küsimused COVID-19 vaktsineerimise kohta:

https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid19-vaktsineerimine

Head ajakirjanikud! Olete oodatud täna, 20. jaanuaril kell 12 ministeeriumite ühishoones toimuvale pressikonverentsile, kus terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma annab ülevaate COVID-19 olukorrast Eestis. COVID-19 vaktsineerimise plaani tutvustavad sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse, Eesti Haigekassa esmatasandi osakonna juhataja Külli Friedemann ja Eesti Perearstide Seltsi juht, dr Le Vallikivi.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

Rahandusministeeriumi pressiteade

14.1.2021

Rahandusministeerium alustab täna kampaaniaga, et tõsta Eesti inimeste teadlikkust sel aastal teise sambasse tekkinud uutest võimalustest. Inimesed saavad nüüdsest ise otsustada, kuidas ja kas pensioniks täiendavalt koguda – selle juures on oluline oma võimalused läbi uurida, et teha enda jaoks parim valik.

„Sellest aastast on pensioniks kogumine senisest paindlikum. Soovijad saavad igal hetkel nii sambaga liituda kui sealt lahkuda või oma sissemaksed peatada. Samas kaasneb selliste sammudega 10-aastane piirang, kus inimene on valikuga seotud ja sellel võib olla arvestatav mõju tema pensionipõlve sissetulekule. Seega tasub oma valikud põhjalikult läbi mõelda,“ ütles rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste.  

Kampaania käigus tutvustatakse sellest aastast pensioni teise sambasse tekkinud uusi võimalusi, mille tulemusel saab inimene ise valida, kuidas kõige paremini pensioniks raha koguda ja seda kogutud raha kasutada.

Kõigi uute võimaluste kasutamine teises sambas on täiendav valik, mitte kohustus. Need, kes on oma teise samba fondiga rahul, ei pea midagi tegema ja raha koguneb nende teises sambas edasi. Investeerimishuvilised saavad sügisest hakata ise oma pensioniraha edasi investeerima. Võimalik on ka neid kaht varianti kombineerida: hoida osa rahast fondis ja osa pensioni investeerimiskontol.

Kõik inimesed, kellel vanuse poolest veel teist sammast pole, saavad võimaluse sellega liituda. Noored liidetakse teise sambaga jätkuvalt automaatselt, kui nad ei esita avaldust selle tühistamiseks. 

Vajaduse korral on võimalik teise samba maksed peatada ja teisest sambast ka raha täielikult välja võtta. Viimasel juhul tuleb arvestada, et selle võrra on inimese pensioniõigused väiksemad ka esimeses sambas ja uuesti saab teise sambaga liituda alles kümne aasta möödudes. Kuni märtsi lõpuni esitatud raha väljavõtmisega teisest sambast lahkumise avaldusi on kuni juuli lõpuni võimalik tühistada. Praegu on juba inimesi, kes on seda võimalust kasutanud.

Neljapäeva hommiku seisuga on teisest sambast lahkumise avalduse esitanud 51 800 inimest ehk 6,8 protsenti kõigist teise samba omanikest.

Pensionieas on teise samba raha välja võtmine soodsam, ühekordse väljamakse või lühiaegse pensioni puhul tuleb tasuda tulumaksu 10 protsenti, pikaajaline raha välja võtmine on tulumaksuvaba.

Rahandusministeeriumi ja loovagentuuri Salama koostöös valminud kampaania pakub infot teise samba võimalustest ja valikutest, neist saab põhjalikumalt lugeda Pensionikeskus.ee lehel.

Lugupidamisega

Siiri Suutre
kommunikatsiooniosakond
Rahandusministeerium
tel 611 3114 | 56 654 707
siiri.suutre@fin.ee
www.fin.ee | Suur-Ameerika 1, 10056 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee

TOETUSED JA HÜVITISED

Haigusüvitis teisest päevast

1. jaanuarist hakatakse haigushüvitist maksma alates teisest haiguspäevast. Tööohutuse- ja töötervishoiu seaduse kohaselt maksab tööandja haigushüvitist töötaja 2.-5. haiguspäeva eest senise 4.-8. päeva asemel ning ravikindlustuse seaduse järgi hakkab haigekassa maksma haigushüvitist kõigile töötavatele kindlustatutele haiguse 6. päevast senise 9. päeva asemel.  Töötaja omaosalus väheneb 3-lt päevalt 1-päevale ning tööandja osalus väheneb 5-lt päevalt 4-le päevale. Muudatus kehtib 1. jaanuarist 30. aprillini. Lisainfo: https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-pohimotteliselt-heaks-haigushuvitise-laienemise-alates-teisest-haiguse

Tõusevad tööturutoetused

Uuest aastast tõuseb töötutoetuse määr 35%-lt 50%-le töötasu alammäärast. Päevamäär on alates 2021. aastast 9,42 eurot (31 päevaga kalendrikuus 292,02 eurot). Aasta alguses tõuseb ka töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär. Töötuskindlustushüvitise miinimumsuurus 2021. aastal on 9,73 eurot kalendripäevas.

Aasta algusest suureneb töötukassa ettevõtlusega alustamise toetus 6000 euroni.

Uuest aastast tõuseb ka töötukassa tasemeõppe toetus, nii töötavad inimesed kui töötud saavad kuus ligi 292 eurot.

Tööandjad saavad uuest aastast toetust töötajate digioskuste arendamiseks. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/valitsuse-kinnitatud-toohoiveprogramm-leevendab-covid-19-negatiivseid-mojusid

Pensionitõus

1. aprillist tõuseb pension, mis kasvatab keskmiselt vanaduspensionäri sissetulekut enam kui 20 euro võrra. Pensioni baasosa tõstetakse 16 euro võrra ning lisaks tõstetakse täiendavat pensionilisa lapse kasvatamise eest poole aastahinde võrra, mis lisab pensionile veel 3,55 eurot iga lapse kohta ühele vanemale. Ühtlasi tõuseb rahvapension 30 euro võrra 251,61 euroni, mis aitab tagada elatusmiinimumi kõige väiksema pensioni saajatele. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/vanaduspension-touseb-keskmiselt-ule-20-euro

Pensioni esimese samba muudatused

Uuest aastast muutub esimese samba pensioni arvutamise valem. Kogunema hakkab neljas, nn ühendosak. Pensioni suuruse arvutamisel liidetakse alates 2021. aasta algusest kokku neli osa: baasosa, staažiosa, kindlustusosak ja ühendosak. 2020. aasta lõpuga lõpeb kindlustusosaku kogumine. Uuest aastast saab ka kolme aasta asemel viis aastat varem pensionile minna. Varem pensionile minek sõltub staažist. Samuti saab minna pensionile igal ajal pärast pensioniea saabumist. Pensioni saamist võib katkestada ja alustada uuesti, ning valida, kas lasta välja maksta pensioni täismahus või võtta pool. Seda nimetatakse paindlikuks pensioniks. Lisainfo: https://pension.sotsiaalkindlustusamet.ee/personaalne-pensioniplaan ja https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/mida-kujutab-endast-esimese-pensionisamba-reform

UUED JA PAREMAD TEENUSED

Tasuta gripivaktsineerimine kõigile vanemaealistele

1. oktoobrist jõustuvad riikliku immuniseerimiskava muudatused, millega võimaldatakse Haigekassa toel tasuta gripivastast vaktsineerimist kõigile 65-aastastele ja vanematele inimestele. Lisaks laiendatakse vaktsineerimise õigusega õdede ringi. Edaspidi saavad vaktsineerida kõik iseseisva õendusabi pakkujad. Alates 2019. aastast tasub Haigekassa üldhooldekodude ja erihooldekodude elanike gripivastase vaktsineerimise eest. Aastatel 2019 ja 2020 on immuniseerimiskava alusel hooldekodude vaktsineerimiseks vajalikud gripivaktsiini doosid hankinud riik. Ülejäänud elanikkonna vaktsineerimiseks vajalikud vaktsiinikogused jõudsid Eestisse apteegivõrgu kaudu. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/tulevast-sugisest-voimaldatakse-tasuta-gripivaktsineerimist-koigile-vanemaealistele

Riik hakkab rahastama ravikindlustamata inimeste sõeluuringuid

Tulevast aastast hakkab Haigekassa toetama mitmeid uusi teenuseid ja ravimeid, nagu vähi sõeluuringuid ravikindlustamata inimestele, käivitatakse vastsündinute galaktoseemia sõeluuring, lisanduvad uued haiglaravimid harvikhaiguste ja kasvajate raviks ning laiendatakse hooldekodudes õendusabi pakkumise võimalusi. Lisainfo: https://www.valitsus.ee/et/uudised/riik-hakkab-tulevast-aastast-rahastama-ravikindlustamata-inimeste-soeluuringuid

Uued haigekassa poolt rahastatud ravimid ja meditsiiniseadmed

1. jaanuarist täieneb haigekassa poolt rahastatavate ravimite nimekiri nii haigla- kui retseptiravimitega. Olulise täienduse saab C-hepatiidi ravi ning lisandub ka kasvajate ja harvaesinevate haiguste ravimeid, nt uued haiglaravimid leukeemia ja lümfoomi raviks, kahe harvaesineva haiguse raviks, neuroendokriin- ja rinnakasvaja raviks. Samuti tekib uusi ravialternatiive muude haiguste ravis. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-rahastatavate-ravimite-nimekiri-laieneb

1. jaanuarist hakkab kehtima täiendatud meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandub 102 uut haigekassa poolt rahastatavat seadet, mida patsiendid saavad kodus iseseisvalt või oma lähedaste abiga kasutada. 80% ehk ligi 900 000 eurot järgmise aasta meditsiiniseadmete eelarve lisakulust moodustavad diabeedihaigetele mõeldud seadmed. Seadmete valik laieneb veel erinevate stoomide ja fistuliga, uneapnoega, diafragma stimulaatoriga, lümfitursete või venoosse puudulikkuse ning haavade või haavanditega patsientidele.  Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-huvitab-jargmisel-aastal-meditsiiniseadmeid-11-miljoni-euro-vorra-enam

Rohkem teenuseid tervisekeskustest

Esmatasandi tugevdamiseks lisatakse uus rahastamise võimalus tervisekeskustele, et täiendada tervisekeskuse meeskonda õe või tervishoiu tugispetsialistiga  (nt vaimse tervise õde, kliiniline psühholoog, kolmas õde). Patsiendi jaoks tähendab see rohkem teenuseid esmatasandil. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/uuest-aastast-toetab-haigekassa-57-miljoni-euro-vorra-enam-esmatasandi-teenuseid

Uued teenused ja e-konsultatsioonid eriarstiabis

Tervishoiuteenuste loetellu lisatakse tõenduspõhised ja kulutõhusad uued raviteenused – kaugteraapiad nagu kaugfüsioteraapia ja kaugtegevusteraapia, mis on patsientidele kättesaadavuse tagamiseks olulised eriti maapiirkondades. Lisanduvad uued kardioloogilised teenused, nukleaarmeditsiinilised teenused, palliatiivne hapnikravi ning diagnostikavõimalused (endoskoopilised uuringud, nukleaarmeditsiinilised uuringud), laiendatakse olemasolevate teenuste tingimusi (ekstrakraniaalne täppiskiiritusravi, polüsomnograafia jm).

Käivitub uus teenus arstide erialadevaheliseks e-konsulteerimiseks. Teenuse eesmärk on käivitada ja võimestada tervishoiuteenuste osutajate vahelist ning erialadevahelist nõu küsimist, et parandada ravi järjepidevust ja teenuste kättesaadavust patsientide jaoks. Lisainfo: https://www.valitsus.ee/et/uudised/riik-hakkab-tulevast-aastast-rahastama-ravikindlustamata-inimeste-soeluuringuid ja https://haigekassa.ee/uudised/haigekassa-lisab-tervishoiuteenuste-loetellu-uusi-raviviise-ja-nuudisajastab-erialasid

Asendushoolduse pered saavad peretoetaja

Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele pakutakse alates 2021. aastast peretoe teenust. See tähendab, et pere saab endale kindla inimese, kes suhtleb nendega regulaarselt, jälgib pere toimetulekut lapse kasvatamisel, vajadusel nõustab ja toetab probleemide ennetamisel või lahendamisel. Teenust osutavad sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerid üle Eesti. Teenuse võimalust pakutakse igale uuele asendushoolduse perele ning vajaduspõhiselt ka neile, kes juba mõnda aega on last kasvatanud ning on tekkinud vajadus tõhusama toe järele. Peretoe teenus annab asendushooldust pakkuvatele peredele senisest suurema kindlustunde, et pered ei jää oma muredega üksi ning probleeme on võimalik avastada ja lahendada võimalikult vara. Lisainfo: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/asendushoolduse-tugiteenustest-2021-aastal

Puudega laste tugiteenuste ESF toetus liigub kohalikesse omavalitsustesse

Alates 2021. aastast saavad raske ja sügava puudega lapsed lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuseid vaid oma kohaliku omavalitsuse kaudu ega pea täiendavalt sotsiaalkindlustusametisse pöörduma. Lapsevanema jaoks muutub tugiteenuste saamine lihtsamaks ja kiiremaks, sest enam ei tule esitada taotlusi mitmele asutusele ja lapsevanem saab teenuste saamiseks pöörduda edaspidi ainult oma kohaliku omavalitsuse poole, kes võimaldab omavahendite ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusega lastele vajalikud teenused. Kohalikele omavalitsusele loob see võimaluse ise hinnata ja otsustada teenuste vajaduse üle ning saada ülevaade teenustele kuluvatest summadest ja vajalikest teenusmahtudest. Kohalikele omavalitsustele eraldatava toetuse summa aastatel 2021-2022 on 13,6 miljonit eurot. Igale omavalitsusele on määratud konkreetne summa, mis sõltub teenust saavate laste arvust ning toetuse kasutamiseks on sotsiaalkindlustusamet sõlminud lepingud 76 kohaliku omavalitsusega, kus elavad puudega lapsed. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/puudega-laste-tugiteenuseid-saab-uuest-aastast-kohalikust-omavalitsusest

Lihtsustub esmasesse psühhoosi haigestunute sotsiaalse rehabilitatsiooni saamine

2021. aasta algusest võimaldatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ravimeeskonna hinnangu alusel. Teenuse saamise eelduseks ei ole puue, töövõime osaline puudumine või püsiva töövõimetuse olemasolu ning inimene ise ei pea teenuse saamiseks enam taotlust esitama. Vajaliku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse ning tööalase rehabilitatsiooni saamiseks töötukassasse. Edaspidi algab esmasesse psühhoosi haigestunu taastumine juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja rehabilitatsiooniteenustega saab alustada sujuvalt, kas juba aktiivravi lõppfaasis või kohe pärast seda, pakkudes kompleksselt taastumist toetavaid tegevusi inimesele ja tema lähedastele ning vajaduse korral proaktiivset abi. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-lihtsustub-esmasesse-psuhhoosi-haigestunud-inimeste-jaoks-sotsiaalse 

Lisaks tööealistele hakkavad ka kuulmispuudega lapsed ja pensionärid saama kaugtõlketeenust

Alates 1. jaanuarist võimaldatakse kaugtõlketeenust lisaks tööealistele ka kuulmispuudega lastele ja vanaduspensioniealistele. Kaugtõlge on eelkõige mõeldud kiirete igapäevaelu asjade ajamiseks, teenust saab maksimaalselt kasutada 30 minutit korraga. Kaugtõlke teenust saab kasutada Skype vahendusel esmaspäevast reedeni kell 9.00-17.00 ja laupäeviti kell 10.00-16.00. Lisainfo: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/kaugtolketeenust-saavad-uuest-aastast-kasutada-ka-kuulmispuudega-lapsed-ja-eakad,

Alustab abivahendite pilootprojekt

1. jaanuarist kuni 30. juunini kestab sotsiaalkindlustusameti pilootprojekt, mille eesmärgiks on võimaldada abivahendeid tööealistele inimestele ilma puude või töövõime languseta. Abivahendite soetamise eelduseks on arsti või mõne muu spetsialisti tuvastatud abivahendi vajadus ning väljastatud abivahendi tõend. Pilootprojektis osalevate ettevõtete kontaktid avaldatakse alates jaanuarist sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Rohkem infot: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/abivahendi-vajajale

Algab rahvatervise taotlusvoor

Jaanuari alguses avaneb ka rahvatervise taotlusvoor, mida rahastatakse Norra toetusmehhanismist. Taotlusvooru oodatakse projekte, mis aitavad ennetada koduvigastusi ja parandada infovahetust inimeste kodusid külastavate ametkondade vahel.

Töökeskkonna riskianalüüsid kolivad tööelu infosüsteemi TEIS

1. märtsist avaneb tööandjatel võimalus esitada töökeskkonna riskianalüüs uue tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi (TEIS) töövahendi kaudu, mis lihtsustab tööandjatel töökeskkonna riskide hindamist ja  vähendab ettevõtjate ja riigi halduskoormust. Tööandjale kuvatakse süsteemis tema ettevõtte tegevusalale asjakohased ohud ja antakse ka tüüpilised abinõud nende ohtude maandamiseks. Ettevõtja võib iseteeninduse kaudu laadida üles olemasoleva töökeskkonna riskianalüüsi või koostada selle iseteeninduses oleva töövahendi abil. Infosüsteem aitab tõhustada sihitatud töökeskkonna ja töösuhete järelevalvet, parandada andmekvaliteeti, tagada andmete turvalisus ja muuta andmevahetust erinevate asutuste ja tööandjatega kiiremaks. Kontrollige juba täna oma ettevõtte töökeskkonnaga seotud andmeid: https://iseteenindus.ti.ee/login

BREXIT

Euroopa Liidu kodanikud, kes soovivad Suurbritanniasse tööle minna, peavad uuest aastast taotlema tööluba. 

Sotsiaalkindlustushüvitiste osas jäävad valdavas osas kehtima senised põhimõtted. Näiteks koguvad inimesed Suurbritannias töötades edasi oma pensioniõigusi, kehtima jäävad senised ravikindlustuse põhimõtted. Erandina ei maksa Suurbritannia enam peretoetusi Eestis elavatele lastele ja vastupidi, kui tööleasumine Suurbritanniasse toimub pärast 1. jaanuari 2021. Peredes, kus üks vanematest on asunud tööle enne seda, jätkub peretoetuste piiriülene maksmine senises korras. Lisainfo: https://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/mida-vaja-teada-seoses-uk-uleminekuperioodi-lopuga

Lugupidamisega

Riina Soobik

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9149 / + 372 5340 0736

press@sm.ee / riina.soobik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA UUDISKIRI DETSEMBER 2020

(Описание по-русски – ниже)

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) viib läbi vanemaealistele suunatud venekeelset küberturvalisuse kampaaniat. Koroonaviiruse tõttu on inimesed kodused ja ajavad senisest veel enam asju internetis. Kahjuks on aga sagenud ka küberpettused ning vanemaealistel ei ole sageli infot, kuhu nende muredega pöörduda. Kuna  algselt planeeritud kohapealsed koolitused päevakeskustes pidid viiruseohu tõttu ära jääma, siis on kampaania raames valminud lihtsad ja õpetlikud venekeelsed videokoolitused. Palume, et jagaksite infot teie päevakeskuste klientide hulgas ja emaili teel.

Lisaks töötab detsembri lõpuni igal kolmapäeval kell 13.00-15.00 tasuta infoliin, kuhu saab helistada ja internetis turvalise tegutsemise teemal nõu küsida. Seega julgustame koos videokoolituste vaatamisega ka infoliinile helistama.

Kui päevakeskusel on olemas oma Facebooki leht, siis on üks võimalus infot levitada jagades RIA selleteemalist postitust (vene ja eesti keeles): https://www.facebook.com/riigiinfosysteemiamet/photos/a.382772188500764/3382202301891056/

Allpool videokoolituste lingid ning eesti ja vene keeles tutvustav info.

//

Vaata seenioritele mõeldud internetiturvalisuse videokoolitust!

IT spetsialist Julia Ratšinskaja venekeelne videokoolitus, kus räägitakse levinud internetiturvalisuse ohtudest. Koolitusel osalesid aktiivsed vabatahtlikud Väärikate Ülikoolist. Vaata koolituse esimest osa siin https://www.youtube.com/watch?v=v33LzfkMr7c ja teist siin https://www.youtube.com/watch?v=3gAg4Z1GNeg.

Kui Teil jääb pärast koolitust veel küsimusi, kuidas internetis turvaliselt tegutseda, siis saate abi infoliinilt. Aasta lõpuni on igal kolmapäeval kell 13.00-15.00 avatud infoliin numbril 683 0962, kus Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse osakonna töötajad koos Telia vabatahtlikega annavad küberturvalisuse teemal nõu. Alates uuest aastast mainitud infoliin enam ei tööta, kuid oma küberturvalisust puudutavate muredega saab ikka abi kohalikest raamatukogudest. Rohkem infot: https://www.ria.ee/et/uudised/eakad-saavad-aasta-lopuni-kuberturvalisuse-nou-infoliinilt.html

Посмотри видео-лекцию по безопасности в интернете для сениоров!

Видео-лекция IT-специалиста Юлии Ратчинской о распространенных угрозах интернет-безопасности. На лекции присутствовали активные волонтеры из Университета старшего поколения Тартуского университета. Первую часть лекции смотрите здесь https://www.youtube.com/watch?v=v33LzfkMr7c, а вторую здесь https://www.youtube.com/watch?v=3gAg4Z1GNeg.

Если после обучения у вас остались вопросы о том, как безопасно работать в Интернете, вы можете получить помощь по горячей линии. До конца года каждую среду с 13 до 15 часов по тел. 683 0962 будет открыта информационная линия, на которой сотрудники отдела иностранных языков Таллиннской центральной библиотеки вместе с волонтерами Telia будут давать советы по вопросам о кибербезопасности. С нового года горячая линия больше не будет работать, но местные библиотеки по-прежнему смогут помочь с проблемами по кибербезопасности. Дополнительная информация: https://www.ria.ee/ru/novosti/pozhilye-lyudi-do-konca-goda-smogut-prokonsultirovatsya-na-temu-kiberbezopasnosti.html.

9. detsember 2020 – 11:53

Stenbobocki maja, 9. detsember 2020 – Koroonaviiruse epideemilise leviku ohjamiseks kehtestab valitsus haridust ja huviharidust ning sporti puudutavad piirangud üle Eesti. Ida-Virumaal laienevad piirangud ka vabaaja-, meelelahutus-, kultuuri- ja majutusteenusele ning  maakonnas keelatakse avalike ürituste korraldamine. Valitsus plaanib vastava korralduse heaks kiita homsel istungil.

„Tuginedes teadusnõukoja ja terviseameti soovitustele viia koroonaviiruse laialdase leviku tõttu inimeste omavahelised kontaktid miinimumini ja vähendada inimeste liikumist, kehtestab valitsus ajutiselt täiendavad piirangud, mida võidakse pikendada, kui nakkuse levik ei pidurdu,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Viiruse leviku kontrolli alla saamine nõuab meie kõigi ühist pingutust. Peame eelseisvatel nädalatel vastu! Jõulud ja aastavahetus tulevad tänavu teisiti. Veedame pühad kodus ja pereringis.“

 

Piirangud Ida-Virumaal

Alates 12. detsembrist suletakse kolmeks nädalaks kõik meelelahutusasutused ja peatatakse vaba aja tegevused, keelatud on avalikud üritused ning suletud kinod, teatrid, kontserdikohad, muuseumid ja näitusasutused, toitlustuskohad, spordiklubid, ujulad, spaad ja majutusteenuse pakkujad. Piirangud kehtivad nii sise- kui välitingimustes.

Igapäevast tööd saavad jätkata kirikud ja teised usuliste talituste toimumiskohad, kui järgitakse 50 protsendi täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist. Valitsus palub kirikutel ja usuliste talituste läbiviijatel armulaual ja teiste sakramentide jagamisel järgida viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid.

Kohapeal suurendatakse järelevalvet isolatsioonikohustuse täitmise üle, eelkõige piiriületajate puhul. Piiriületused tuleb viia miinimumini.

 

Piirangud üle kogu Eesti

Alates 14. detsembrist on suletud kõik õppeasutused: üldhariduskoolid, kutsekoolid, rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid. Järgmisel 2021. aastal jätkub õppetöö tavakorras, juhul kui valitsus ei otsusta teisiti. Kontaktõpe võib toimuda hariduslike erivajadustega õpilastele ja lubatud on usaldusmeetmeid kasutades personaalsete konsultatsioonide, olümpiaadide, praktika läbiviimine ning eksamite sooritamine. Õppeasutused võivad kasutada distantsõppe vormi.

Lasteaiad ja lastehoiud jäävad avatuks.

Alates 14. detsembrist on kolmeks nädalaks peatatud huviharidus, huvitegevus ja sporditegevuse nii noortele kui ka täiskasvanutele. Lubatuks jääb üksnes individuaaltegevus, -õpe ja –sport ning distantsilt pakutavad tegevused. Individuaalsport värskes õhus on lubatud.

Piiranguid ei kohaldata professionaalsetele sportlastele, sealhulgas meistriliiga võistkondadele, koondislastele ja koondise kandidaatidele. Treenida ning võistelda saavad nii need noored kui ka täiskasvanud üksikaladel ja võistkondades, pealtvaatajad ei ole lubatud.

Suureneb järelevalve isolatsioonikohustuse täitmise üle.


Valitsus töötab välja täiendavad rahalised kompensatsioonimehhanismid valdkondadele, mis saavad sulgemiste tagajärjel kõige enam kannatada.

Eestis lisandus ööpäevaga 5699 testi tulemust, nendest 547 on positiivsed. Viimase 14 päeva jooksul on teostatud testide seast osutunud positiivseks kokku 5515 testi, mis teeb suhtarvuks 100 000 elaniku kohta 414,98. Tänase seisuga on haiglaravil 264 patsienti. Ööpäevaga lisandus 2 surmajuhtumit, sellega on koroonaviirusega surnud inimeste koguarv Eestis 139.

Lisainfo
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
press[at]riik[dot]eevalitsus.ee

26.11.2020

Sotsiaalkindlustusameti abivahendite e-teenuse arendus on jõudnud
järgimisesse etappi ning alates 1. detsembrist ei pea kliendid enam
abivahendi kaarti taotlema ega kaasas kandma, sest kogu info inimese
abivahenditehingute kohta liigub teenuseosutajate ja ameti vahel
elektrooniliselt. Oma abivahendite ostu- ja üüritehingute kohta saab
inimene infot vaadata ameti iseteenindusest.

Abivahendite e-teenus on osaliselt kasutusel olnud juba oktoobrist ning
seda arendatakse pidevalt edasi. Sotsiaalkindlustusameti abivahendite
talituse juhi Tiia Orlovski sõnul on kaks kuud olnud piisav aeg
veendumaks, et digitaalne süsteem toimib ja teenuseosutajad on saanud
harjuda uute tööprotsessidega. „Täname kõiki oma teenusepakkujaid
ja kliente mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest seoses uuele
süsteemile üleminekuga,“ ütles ta.

„Päris paberivaba meie teenus veel ei ole, sest endiselt peab klient
abivahendit ostma või rentima minnes kaasas kandma arsti või mõne
teise pädeva spetsialisti poolt välja antud tõendit, mis kinnitab
tema abivahendi vajadust.“ rääkis Orlovski ja lisas, et
sotsiaalkindlustusamet jätkab teenuse arendamisega ning tulevikus on
plaanis digitaalseks muuta ka see tõend.

„Juhul, kui märkate, et meie iseteeninduses olevad varasemad tehingud
erinevad teie paberkaardil märgitud tehingutest, siis palume, et
annaksite meile sellest teada. Saate meiega suhelda läbi iseteeninduse.
Vajadusel palume lisada ka koopia või foto oma kaardil oleva info
kohta,“ kutsus Orlovski inimesi üles ebatäpsuste korral ametiga
ühendust võtma.

Alates 26. novembrist isikliku abivahendi kaarti enam posti teel ei
saadeta. Vajadusel väljastatakse kaarte kuni kuu lõpuni
klienditeenindustes üle Eesti.

Sotsiaalkindlustusametil on abivahendite valdkonnas 158
lepingupartnerit, kellel on üle Eesti 450 teeninduspunkti. Abivahendeid
vajas eelmisel aastal 56 000 inimest ning eelmise aasta abivahendite
eelarve oli umbes 13 miljonit eurot.
Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse saab siseneda kodulehe kaudu
aadressil sotsiaalkindlustusamet.ee [1] või otselingiga
iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee [2]. Keskkonda saab sisse logida
ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Lisaks iseteenindusele saab
ametiga suhelda e-posti info@sotsiaalkindlustusamet.ee teel või
helistades infotelefonile 612 1360.

Links:
——
[1] http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/
[2] http://www.iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee/
_______________________________________________
Elil.ee-elillist mailing list
Elil.ee-elillist@lists.elil.ee
http://lists.elil.ee/mailman/listinfo/elil.ee-elillist

Tasuta õigusnõu! Helista 5385 0005!

§ õigusnõu on küsima oodatud piirkonna puuetega isikuid        § broneerige nõustamisaeg, täpsustage õigusmure § esimene kontakt juristiga telefonivestlus: ärakuulamine, asjaolude selgitamine, juhendamine *Covid19 tõttu nii teie kui juristi tervise huvides kaugtöö, järgiproovitud ja tõhus 😊