Kinesioteipimise meetod on välja arendatud ligikaudu 30 aastat tagasi Dr Kenzo Kase poolt.

Algselt kasutati kinesioteipimist Jaapani kliinikutes ja erinevate Jaapani spordivõistkondade juures. Tänapäeval leiab kinesioteipimise meetod lisaks spordile kasutust ka tavainimeste ravis ning seda kasutatakse üle kogu maailma erinevate ortopeediliste, neuromuskulaarsete ning neuroloogiliste seisundite ravis (GeeCol Wellness Ltd, 2009).

Kinesioteipimisel kasutatakse spetsiaalset väljatöötatud teipi, mille elastsus on võrreldav inimlihaste omadega.

Tänu sellele, et teip on veekindel ja väga hea hingavusega, on seda võimalik pikaajaliselt kanda. Samuti ei sisalda kinesioteip farmatseutiliselt aktiivseid või liimuvaid aineid ning on naha jaoks neutraalne. Teipi peal kandes ei pea loobuma ka erinevates igapäevategevustest, sellega saab käia saunas, ujumas, duši all jne (K-TapingAcademy, 2008).

Kinesioteibi toime

Kinesioteibil on kaks peamist toimet. Esimene toime seisneb naharetseptorite mõjutamises ning stimuleerimises, mille läbi väheneb valu ning suureneb propriotseptorite aktiivsus, mis omakorda tõhustab lihaste, liigeste, kõõluste ja närvide koostööd. Teine toime avaldub selle kaudu, et korrektse pealekandmise korral kergitab kinesioteip nahka ja kudesid, mille tagajärjel jääb vigastatud kudedele rohkem ruumi. Suurema ruumi tekkimine aga tagab lümfivedeliku parema voolu, paraneb vereringe ning valuretseptorid saavad leevendust. Need kaks eelpool nimetatud toimet kiirendavad organismi paranemisprotsessi, mida inimene tunneb läbi valu kadumise (K-TapingAcademy, 2008).

Teaduslikud uuringud tõestavad kinesioteibi efektiivsust

Ka mitmed maailmas läbi viidud uuringud on tõestanud kinesioteipimise meetodi tõhusust. 2011. aastal Türgis ja Koreasläbi viidud uuringutes uuriti kinesioteipimise mõju kaelavaludele ja alaseljavaevustele. Ühel juhul olid vaatlusalusteks alaseljavaevuste all kannatavad füsioterapeudid ja teisel juhul alaselja- ja kaelavalude all kannatavd kirurgid. Mõleme uuringu tulemusena vähenesid vaatlusaluste seas märkimisväärselt nii kaelavalud kui alaseljavaevused, paranes oluliselt kaela- ja alaseljaliikuvus ning vähenes erinevate valust tingitud igapäevategvuste sooritamise piiratus (Hwang Bo ja Lee, 2011; Karatas et al., 2011).

Artikli autor: Sander Jürs

OÜ Activitas füsioterapeut