Kogemusnõustaja väljaõpe

Tartu Rahvaülikoolis, Pepleri 4. Osa õppest on veebis.

Kogemusnõustaja koolitusele ootame inimesi, kes on taastunud vaimse ja/või füüsilise tervise probleemidest või kriisist ning soovivad kogemusnõustajana kasutada oma kogemust teiste toetamiseks. Kogemusnõustaja pakub lähtuvalt kliendi vajadustest emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge.

Kogemusnõustaja väljaõpe põhineb riiklikul koolituskaval. Õpe koosneb koolituspäevadest, praktikast ja praktika juhendamisest ning iseseisvast tööst. Täpsem info koolituse kohta on meie kodulehel.

Tartu Rahvaülikool on läbinud Eesti Kvaliteediagentuuri hindamise ja meile on omistatud kvaliteedimärk sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühmas. 

Koolituse maht ja periood

1. osa: Koolituspäevad (80 t) 12.10.2023 – 18.01 2024 üle nädala 2 päeva järjest
2. osa: Praktika, lõputöö ja iseseisva töö protsessid (110 t) 19.01 – 23.05.2024

Väike osa õppest toimub veebikeskkonnas Zoom. Vajadusel pakume tehnilist tuge.

Täpne ajakava on kodulehel.

Praktika

Praktika toimub peale koolituspäevade ja praktika ettevalmistava juhendamise läbimist.

Praktika kestus on 30 tundi. Igal osalejal on individuaalne praktikajuhendaja praktika kohas. Praktika perioodil toimub supervisioon kahes grupis (ühele grupile 6 tundi) ning praktika juhendamine kovisiooni grupis (igale osalejale 14 tundi). Praktikakoht leitakse vajadusel koostöös rahvaülikooliga. Praktiseerimise võimalusi otsitakse lähtudes õppija kogemusest ja teemast. Osaleja kirjutab praktikakogemuse analüüsi kirjaliku lõputöö osana. Praktikat hindab individuaalne praktikajuhendaja ja kovisiooni läbiviija.

Lõputöö

Kirjalik lõputöö sisaldab taastumisloo kirjalikku läbitöötamist, enesereflektsiooni, praktika kirjeldust ja analüüsi ning kohustusliku lugemismaterjali reflektsiooni (kas see vist ka ülevaate tegemine vastavas teemas reha võimalused jne). Osaleja saab lõputöö koostamise juhendi ja koostamist juhendatakse. Lõputöö maht on 6 – 8 lehekülge.

Õppe alustamise tingimused

Isikliku taastumisloo olemasolu, valmidus kasutada seda kogemusnõustaja töös; piisav taastumistase; positiivsed hoiakud taastumisprotsesside suhtes; psühhosotsiaalne küpsus; valmidus teha koostööd koolitajate, kaasõppijate, praktikajuhendajate ja superviisoritega; valmidus oma taastumislugu väljaõppeprotsessis läbi töötada ja kasutada õppimise vahendina; valmidus teha koostööd koolitajate, kaasõppijate, praktikajuhendajate ja superviisoritega.

Miks õppida kogemusnõustajaks Tartu Rahvaülikoolis?

• Meie koolitajad on praktiseerivad psühholoogid ja/või kogemusnõustajad, kõigil on pikaajaline koolitamise kogemus.
• Iga kandidaadiga tehakse individuaalne intervjuu, mis aitab hästi jõuda selgusele, kas koolitus vastab õppija ootustele, võimetele ja vajadustele.
• Nii teoreetilises kui ka praktilises osas on rõhk praktiliste tööriistade omandamisel ja oskuste harjutamisel, mida saab kohe rakendama hakata.
• Praktika koosneb üldjuhul vaatluspraktikast, nõustamisest juhendaja juuresolekul ning iseseisvast praktikast. Peale igat seanssi (kus on juhendaja kaasas) ja lõpus toimub refleksioon juhendajaga. Praktika juhendamine (grupis ja individuaalselt) on ettenähtust suuremas mahus.
• Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusel on 36 aastat koolituste korraldamise kogemust. Me täidame täiskasvanute koolituse seaduses ja täienduskoolituse standardis kehtestatud nõudeid ja oleme registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis.
• Tartu Rahvaülikoolile on omistatud Eesti Kvaliteediagentuuri kvaliteedimärk sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühmas ning Euroopa täienduskoolituse kvaliteedimärk EQM.
• Kuna me oleme avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik sihtasutus, siis pakume kvaliteetset koolitust mõistliku hinnaga.

Koolitusele kandideerimiseks on vajalik

* registreeruda koolitusele; esitada 18.septembriks motivatsioonikiri 1 – 2 lk (motivatsioonikiri sisaldab taastumiskogemuse lühikirjeldust ning põhjendust, miks soovitakse koolitusel osaleda ja teha kogemusnõustaja tööd). Soovi korral võib lisada soovituskirja ja/või CV; osaleda individuaalsel eelintervjuul veebis või kohapeal (27. või 29.septembril)

Õpiväljundid

Edukas koolituse läbinu:

• teab nõustamise tööpõhimõtteid ja –eetikat ning kogemusnõustamise võimalusi;
• kasutab teadlikult esmaseid nõustamisoskuseid, metoodikaid ja tehnikaid ning analüüsib nõustamisprotsessi;
• tunneb kogemusnõustamise piire ja teeb vajadusel koostööd teiste spetsialistidega;
• analüüsib enda kui nõustaja ressursse, käekirja, väärtussüsteemi ning riskikohti;
• tunneb enesehoidmise aluseid ja teab kuidas ennetada läbipõlemist;
• tunneb isikliku kogemusega seonduvat ravi-, rehabilitatsiooni- ja toetavate teenuste süsteemi.
• töötab läbi ja esitab oma taastumisloo;
• valib vajadusel sobivad sekkumised kriisitööks ja kasutab kriisisekkumise põhitehnikaid;
• teab aitamistöös kasutatavate gruppide erinevaid liike ja valib sobivad juhtimistehnikad.

Küsimuste korral võtke julgesti ühendust õppeosakonna juhiga: Ingrid Leinus ingrid@rahvaylikool.ee või telefonil 7427742.

www.rahvaylikool.ee

Valgamaa Partnerluskogul on võimalik hakata järgmisest aastast rahastama Euroopa Sotsiaalfondi toel vanemaealistele suunatud tegevusi. Selleks et teha rahastamiseks hea plaan, soovime teilt teada saada, millised tegevused teile huvi pakuvad.

Küsitlusele vastamiseks vajutage SIIA

Pressiteade
01.12.2022
Sotsiaalministeerium

Uuring: hooldajatele paremat tuge pakkudes on võimalik tööturule tuua pea 20 000 inimest

Hooldajate suur koormus on laialdane ning teravnev probleem Eesti ühiskonnas, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel ning Turu-Uuringute AS poolt läbiviidud hoolduskoormuse uuringust.  Teise inimese hooldamisega tegeleb 15% vähemalt 16-aastastest Eesti elanikest.

• Hooldusvajadusega inimeste arv Eestis kasvab, kusjuures lisaks elanikkonna vananemisele sagenevad tegevuspiirangud ka noorte ja keskealiste seas.
• Hoolduskoormuse vähendamine annaks võimaluse tööhõive kasvuks ja võiks tööturule tuua ca 20 000 inimest.
• Uuringu autorite soovitusel tuleks hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel viia kõigis omavalitsustes sisse ühtsed põhimõtted.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on suurenenud hooldusvajaduse tõttu jõutud ühiskonnas olukorda, kus liiga palju inimesi peab lähedase hooldusvajaduse tõttu töölt kõrvale jääma ning end hooldamisele pühendama. „Lähedase hooldamine peab eelkõige olema valik. Ligi kaks kolmandikku neist, kes täna selle rolli kanda on võtnud, sooviksid aga hoopis käia tööl, see peab saama võimalikuks läbi teenuste pakkumise abivajajale.“

Turu-Uuringute AS-i uuringujuhi Vaike Vainu  sõnul tähendavad Eesti elanikkonna vananemine ja halvenevad tervisenäitajad pikaajalist hooldust vajavate inimeste osakaalu suurenemist rahvastikus ka edaspidi. „Muuhulgas on hooldusvajadusega inimeste arv suurenenud ka nooremates vanuserühmades. Pikaajalise hoolduse süsteemi reformimine on hädavajalik, et hoolduskoormuse tõttu ei kannataks omastehooldajate majanduslik toimetulek, eneseteostus, lähisuhted ega füüsiline ja vaimne tervis,“ selgitas Vainu.

Hoolduskoormuse uuringust selgus, et hooldamisega tegelevate inimeste arv on Eestis vahemikus 159 500–180 300 inimest, kellest ligi pooled abistavad oma hooldatavat enesehooldus- või hügieenitoimingutes või regulaarsetes tervisetoimingutes. „Pea viiendik hooldajatest vajaksid enda sõnul abi ööpäevaringse järelevalvega, kuna selle kõrvalt on hooldajal keeruline võtta hooldamisest pause ning risk läbipõlemiseks on eriti suur. Hooldajate koormust aitaks sellises olukorras leevendada nt päevakeskuse või päevahoiu teenus, ööpäevaringne kodus osutatav hooldusteenus või ajutine institutsionaalne hooldus,“ selgitas Vainu.

Kõige levinum abi, mida 86% hooldajatest osutavad, seisneb hooldatavale poest või apteegist kaupade koju toomises. Suur osa hooldajatest aitavad hooldatavat ka transpordiga ja kodustes toimingutes, näiteks tehakse hooldatavale süüa, koristatakse, niidetakse muru, tehakse muid majapidamistöid.

Hooldajatel kõrge huvi tööl käia, lahendamist vajavad sotsiaalsed tagatised

Uuringu andmetel töötab ligi kolmveerand tööealistest hooldajatest, sealjuures enam kui pooled neist täiskoormusega. Tööealiste mittetöötavate hooldajate huvi töötada on samuti suur: neist 62% ehk hinnanguliselt 18 600 – 24 600 inimest oleksid enda sõnul valmis sobiva töökoha olemasolul tööle asuma, kui hooldatavale leiduks teine abistaja või ametlikud teenused oleksid kättesaadavad.

Probleemidena toodigi uuringus välja hooldusteenuste kättesaadavus ning hooldajate sotsiaalsete tagatiste ebapiisavus. Murekohaks on nii hooldekodu kohatasu, millest 2021. aastal moodustas inimese omaosalus keskmiselt 80%, kui ka kodus elamist toetavate teenuste ebapiisav maht ja valik. „Üks esimesi samme olukorra leevendamiseks on tulevaks aastaks kavandatud hooldereform, millega pikaajalisse hooldusse kümneid miljoneid eurosid suuname ja seeläbi ka suure hoolduskoormusega inimeste muresid leevendame,“ lisas minister Riisalo

Riisalo sõnul näeb muutunud sotsiaalhoolekande seadus ette lisaks hooldusvajadusega inimesele ka hooldajate toetamise. „Nii laieneb hooldaja puhkuse pakkumine ning ka hoiu- ja koduteenuste kvaliteet saab läbi rakendatava hooldereformi parem.“

Hooldajate toetamisel on keskne roll kohalikel omavalitsustel, kuid näiteks hooldajatoetuse suurus on omavalitsustes väga erinev: 2020. aasta aprillis oli omavalitsuste võrdluses suurim hooldajatoetus 260 ja vähim 16 eurot kuus. Vähendamaks sotsiaalset ja regionaalset ebavõrdsust, soovitavad uuringu autorid hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel kõigis omavalitsustes sisse viia ühtsed põhimõtted.

Taust

• Eesti on vananeva rahvastikuga riik. Kuigi rahvaarvu vähenemine on viimastel aastatel peatunud, on 65-aastaste ja eakamate inimeste osakaal rahvastikus stabiilses kasvutrendis: kui veel 2007.a moodustasid nad 17,3% kogu rahvastikust, siis 2021. aasta alguses oli osakaal tõusnud 20,3%-ni ning 2035. aastaks prognoositakse pensioniealiste osakaalu suurenemist 25,1%-ni.
• Sotsiaalministeeriumi tellimusel viis Turu-uuringute AS 2022. aasta kevadel läbi uuringu, mille raames küsitleti üle Eesti 5607 vähemalt 16-aastast elanikku. Uuringu eesmärgiks oli saada terviklik ülevaade omastehooldajate olukorrast ning abivajadustest. Uuring on sisendiks jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava poliitikameetmete edasiseks planeerimiseks. Uuringu läbiviimist kaasrahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Lugupidamisega

Auris Aleksandrov

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

press@sm.ee / auris.aleksandrov@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Seminari avas tervise- ja tööminister Peep Peterson, kes valgustas hoolekandereformi tagamaid ja peatselt asetleidvaid muudatusi. Hoolekandereform aitab tavaellu naasta omasehooldajatel ja tagab võimaluse saada koht hoolekandeasutuses kõigil, kes seda vajavad.

Kuna Valgamaa PIK-is teatakse, et mida kauem me suudame inimesi hoida ühiskondlikult aktiivsetena ja leida erinevas eas inimestele huvitegevusi, siis seda ärksamad kogukonna ja ühiskonnaliikmed nad on. Seeläbi anname oma panuse hoolekandesse, pakkudes teenuseid ja tuge, mis toetavad igapäevaelu ja seeläbi lükkavad hoolekandeasutustesse asumist võimalikult kaugele.

Valga vallavanem Monika Rogenbaum tõi välja kolmanda sektori olulisuse ja tõdes fakti, et maapiirkondades on kogukondlik koostöö kõrgemal tasemel kui linnas. See tähendab, et Valga linna mittetulundussektor vajab suuremat toetamist ja tugevamaid tõukeid.

Senisest koostööst ja toetusest võib tuua näite, kus Valgamaa PIK-is tegutsev MTÜ Päikeseringi Selts, mis pakub EL sotsiaalfondi abil erinevaid hooldusteenuseid, on saanud vallapoolse kaasfinantseeringu summas 1 euro. Tõepoolest arenguruumi on!

Seminaril andis ülevaate Valgamaa PIK tegevustest juhatuse liige  Marika Ein ning käivituva projekti eesmärgist projektijuht Kalev Laul.

Aktiivsete Kodanike Fond, mida rahastavad Islad, Lichtenstein ja Norra toetab projekti, mille käigus Valgamaa PIK-i kuuluvate ühingute juhid ja huviringide juhendajad saavad koolituse, mille abil oskavad paremini juhtida gruppe ja organiseerida tegevusi ning seista huvide eest. Juhid saavad uusi teaduspõhiseid teoreetilisi teadmisi ning praktilisi kogemusi ja elulisi näited kuidas on korraldatud huvikaitse ja eneseabigruppide toimimine teistes organisatsioonides. Projekti kogumaksumus on 34 300 eurot, millest Aktiivsete Kodanike Fondi toetus on 32 160 eurot.